*Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised omadused: estrite põhiom. on hüdrolüüs(reak veega), mia toimub happelises või aluselises keskkonnas. A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt
Paljud neid kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid. Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad eristuvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Karnauba vaha kasutatakse peamiselt poonimissegudes. Tuntuimad loomavahad on mesilasvaha ja vaalavaha. Mõned dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhapete estrid on kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. Nimetused
Lühema süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse vahel ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse karastusjooke ja kondiitritooteid. Pika süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Neid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad sisaldavad vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist. Vahadest on enimlevinud mesilasvaha. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses (plastmasside plastifikaatorid, verdimevate putukate tõrjevahendid). Karboksüülhappe funktsioonderivaat ühend, mida võib mõtteliselt käsitleda kui ainet, mis on saadud hüdroksüülrühma asendamisel teise polaarse rühmaga karboksüülrühmas.
CH3COOCH2CH2CH2CH3 -- banaan (butüületanaat) CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3 -- pirn (pentüületanaat) 9 CH3CH2CH2COOCH2CH3 -- ananass (etüülbutanaat) Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Tuntuim loomavaha on mesilasvaha, mida mesilased valmistavad vahanäärmeis ning ehitavad sellest kärgesid. Mesilasvaha peamine koostisosa on müritsüülpalmiaat. Vaalavaha ehk spermatseet oli laialdaselt kasutusel parfümeerias. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses.