kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. Fikseeritud strateegia: sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Taimed on võimelised aktiivselt ressursse otsima; vältima stressi, kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti. Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis Tolmeldajate kasu inimesele: · majanduslikud aspektid 35% maailma taimetoodangust saadakse tänu tolmeldajatele · inimese tervisega seotud aspektid mesi ja meesaadused kui toit ja ravimid. Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse. Tolmeldajate kasu loodusele: · 85-92% kõikidest õistaimedest on putuktolmlevad · putuktolmlemine on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks
laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 1518 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu
seemnete varumist. Metsataimi kasvatatakse eelkõige riigimetsade uuenduse tarbeks ning järgi jäänud taimed realiseeritakse Eesti eratarbijatele ja eksporditakse naaberriikidesse. Seemnete varumisel arvestatakse kogu Eesti metsade vajadustega. RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime. Teine taimla- ja seemnemajandusvaldkonna ülesanne on tarnida metsapuude seemneid kogu riigile, hallata metsaseemlaid ja säilitada seemnereserve
annaabi.ee 
