· See juhib kõrvale asjaolust, et ka taimed on elus. Taimetoitlaste vastuväiteid kriitikale · Igal elu etapil läbimõeldult planeeritud taimetoidu dieet on tervislik, toitainete poolest piisav, ja annab teatavaid tervislike eeliseid ennetamaks teatud haigusi. · Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli.
Sellest võime järeldada, et inimene on rohkem taimetoiduline. Pärast liha seedimist jääb järele vähe jääkaineid. See-eest on need aga väga mürgised ja võivad seederikete puhul kergesti põletikke tekitada. Taimetoidu rikkalikud tselluloosijäägid aitavad vältida seedetrakti ummistusi ja sellest tekkivad käärimis protsesse. Seega soodustab taimetoit kõigiti ainevahetust. Dr. J. G. Haig võrdleb lihasööjat inimest ja taimetoitlast : ,,Lihasööjad kiitlevad tihti oma kehajõuga, eriti kui nad vabas looduses töötavad ning mõõdukalt elavad , kuid kahjuks puuddub eil aga taimetoitlase vastupidavus. Lihast saadud energia ammendatakse kiiresti aga taimsetoidu energi aeg ajalt, tänu sellele on ka taimetotlane vastupidavam. Antiikaja klassikute andmetel toitusid spordimängude võistlejad viigimarjadest , pähklitest, juustust ja maisist. Rooma gladiaatorid said toiduks taimeõlis küpsetatud kakkusid ja mett.
ka suhkruasendajad, maitsetugevdajad jne. Lapse organism vajab lisaks süsivesikutele ja valkudele ka rasvu - tervise seisukohast on parimad rasvad piimarasv (või), külmpressitud õlid ning osaliselt ka loomne rasv; samas on hüdrogeenitud taimerasvad, mida leidub erinevates kohukestes ja küpsetistes, kantserogeense toimega ning neid peaks vältima nii iga täiskasvanu kui laps. Nii kala kui liha peaks samuti lapse menüüs olema, taimetoitlast väikesest lapsest kasvatada on vastutustundetu. Lapsele võiks pakkuda erinevaid kalu ning lihasid. Kalade valikul on parimad väikesed, valge lihaga puhta veekogu kalad, kahjulikemad aga lõhe ja forell, millesse on kogunenud nende elukeskkonna saastatuse tõttu kahjulikke raskmetalle. Erandiks on siin mahesöödaga toidetud kasvanduseforellid. Liha valikul tuleks eelistada kvaliteetseid lihatükke, samuti pakkuda lapsele raua omastamise tõstmiseks pigem punast liha (lehm, siga, lammas)