koostatud just ristõieliste liikide vajadusi arvestades. Antud talu põllul toimub väetise andmine külviaegselt kombineeritud külvikuga. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM. LUBIVÄETISTE KASUTAMINE Lupjamistööd tehakse antud põllul, kõik ühel aastal keskmiselt 5 aastase intervalliga. Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu. Tabel 1. Antud põllu külvikord kasvatatavate kultuuride ja taimetoitelementide vajadus kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40
põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K
Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20
Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20
Väikeaiapidajatele 1kg pakendites. Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised – väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised – taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine. Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus. Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel
..210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks.
annaabi.ee 
