Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili. Rääkimata juba selle mõjust mehe tervisele ning tema eluea pikkusele. Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Kõrge testosteroonitasemega mehed püüavad initsiatiivi haarata ning teisi oma tahtele allutada. Nad väljendavad otsustavalt oma arvamust ja ka viha, nad on energilised ja küllaltki edukad. Taimetoidus puudub kolesterool, ilma milleta ei saa hormooni toota. pikaajaline range taimetoit alandab agressiivsust, samas ka sugutungi. Üheaegselt alkoholitaseme tõusuga veres alaneb testosterooni hulk. Alkoholi tarbimine sellises koguses, mis kutsub esile pohmelli, alandab testosterooni taset 10-12 tunni jooksul 20% võrra. Ning tänased elupõletajad, kes armastavad baarides aega veeta, on homme jõuetud ja haiglased.
Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri B12 vitamiini. Verivorsti sisu Verivorst koosneb Eestis tavaliselt verest ja tangudest, millele lisatakse tavaliselt ka pekki ja liha. Kuid paljudes teistes riikides lisatakse verivorstile teisi asju, nagu sibulaid, suhkurut, kopse, leivatükke või isegi piima. Valge verivorst Mõndades riikideks tehakse ka "valget veivorsti". See on verivorst ilma vereta, mille sisse võidakse panna peaaegu kõike: Inglismaal kaneeli ja suhkrut, Prantsusmaal mune
· Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli. · Taimetoit pakub rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumit, kaaliumit, foolhappeid ja antioksüdante (vitamiin C ja E). · Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest, ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest loobumisest. Ka kõigesööjad peavad oma toitumist kontrollima ja selle mitmekülgsust järgima.
sisaldus kõigub palju olenevalt sea toitumuse ja väsimuse astmest, liha autolüüsistaadiumist jne. Põhiline kogus süsivesikutest ladestub ja leidub maksas. Mineraalainete arv lihas on suur, aga nende kogused on tagasihoidlikud. Kaltsiumi poolest on liha koostiskudedest kõige rikkam luukude. Lihaskude ja veri on väga head raua allikad. Raud on vajalik lihavärvniku (müoglobiini) ja verevärvniku (hemoglobiini) tekkeks. Lihas leiduvat rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimetoidus sisalduvat rauda. Lihas sisalduvad mikroelemendid - vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt - tagavad normaalse vereloome, kuuluvad inimorganismi bioaktiivsete ainete koostisse ja on vajalikud seetõttu normaalseks elutegevuseks. Liha on rikas vees lahustuvate B-grupi vitamiinide poolest, ta sisaldab vähe C-vitamiini. Rasvas lahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) sisaldus oleneb eelkõige liha rasvasisaldusest. Sealiha
annaabi.ee 
