Uurimine Eestis Saarma toitumist Eestis kõige rohkem uuritud (15 000 junni). On uuritud veel mingi, põdra ja metssea toitumist. Poolveelistest uuritud ondatra ja kotka toitumist. Suurkiskjate toitumisest uuritud hunti, karu, ilvest. Vanuselist ja soolist tstruktuuri on päris palju uuritud kõikide sõraliste juures. Seda on uuritud ka suurkiskjate juures (kogutud hambalõike). Toidubaasi on uuritud vähestel loomadel. Korralikult on toidubaasi uuritud ainult kopral, põdral ja ondatral taimetoidulistest. Ulukite koljud ja jäljed Põdra ja hirve jälgede erinevus: põdra jäljed suuremad, hirve omad väiksemad ja ümaramad. Hirve omad meenutavad lamba jälge. Metskits: jäljed meenutavad väikseid põdrajälgi. Tagumisi sõrgatseid tavaliselt näha ei ole. Karu: Meenutab paljasjalge inimese jälge. Esikäpal pikad küüned. Hästi äratuntavad. Ilves: Jälg ümar nagu kassil. Neli varvast. Rebane: Nagu väike hundijälg. Kolju piklik, kihvad pikad.
keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006) Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid rändloomad nad tulid igal aastal samasse paika poegima ja järglasi kasvatama. (Cambournac, 2006) Dinosauruseid oli väga palju eri liike, samuti olid nad kõik väga omapärase välimusega. Taimetoidulistest dinosaurustest oli üks tuntumaid Plateosaurus tema luustikke on Euroopas leitud kümneid. Ta oli rohkem kui 8 meetri pikkune ning seega üks oma aja suuremaid ja võimsamaid suaruseid. Ta elas karjas, liikudes aeglaselt neljal jalal, ent oli võimeline ka tagajalgadel seisma. (Cambournac, 2006) Ornitopoodid on dinosaurused, kelle suured jalad sarnanevad veidi lindude jalgadega. Nad kõik on esmaklassilised jooksjad. Hypsilophodon on Euroopas
jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes
annaabi.ee 
