väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti.
vaja ajalehtedele peale A3 suuruses puust või papist plaati ning raskuseks kas pakse raamatuid või telliskive. Hunniku alla pannakse tabloidlehe mõõtu ajaleht (umbes A3 formaat), sellele ühekordne samasuur leht, mille vahele asetatakse taimed koos leiuandmete etiketiga. Taimelehed ei tohiks üksteist katta, muidu lähevad need kuivatades pruuniks. Õied ja lehed püütakse võimalikult välja sirutada, neid saab kohendada ka ajalehti vahetades. Taimega ajalehele pannakse peale taimeta ajaleht, edasi järgmine taimega ajaleht jne, kõige peale veel üks ajaleht ning plaat raskusega. Edasi tuleb vahelehti võimalikult sageli, alguses 34 korda päevas vahetada. Neid ühekordseid lehti, mille vahele said taimed, ei vahetata, vaid vahetatakse üksnes vahelehti. Paljud taimed on nii õrnad, et enne kuivamist ajalehelt tõstes kortsuksid lehed ja õied lootusetult. Suurema taimehuvi korral tuleks lasta endale valmistada taimeraam: selle vahel olevad taimed
orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5. P, K ja mikroelementide sisaldusest Mügarbakterid võivad esineda ka ilma peremees taimeta, paljuneda seal ja elada pikka aega vabalt sakrofüüdina ehk organismina, mis toituvad surnud orgaanilistest organismidest. Sel juhul nad lämmastiku ei seo. Happeliste muldade väetamine orgaaniliste väetistega ja õhustamine soodustavad mügarbakterite arengut. 29. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides
orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5. P, K ja mikroelementide sisaldusest Mügarbakterid võivad esineda ka ilma peremees taimeta, paljuneda seal ja elada pikka aega vabalt sakrofüüdina ehk organismina, mis toituvad surnud orgaanilistest organismidest. Sel juhul nad lämmastiku ei seo. Happeliste muldade väetamine orgaaniliste väetistega ja õhustamine soodustavad mügarbakterite arengut. 29. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides
ülekaalus. Mulda kivimitest eristavaks osaks on tema orgaaniline osa, üksnes mullale iseloomulik orgaaniline aine ja eeskätt huumus. Muld on iseseisev moodustis, mis tekib kivimile vaid orgaanilise aine (huumuse) olemasolul ja toimel. Muld ulatub sügavuseni, kus toimivad huumusained ning levivad taimejuured ja orgaanilised jäänuseid muutvad organismid. Üksikute juurte olemasolu lähtekivimis viitab mullatekke võimalikkusele, selle algusele. Mulda pole taimeta ja taime pole mullata. Taime ja mulda ühendab energiavoog ning aineringe taimest mulda ja mullast taime. Kusjuures vesi on seal mitte ainult materiaalseks lähteaineks orgaanilisele ainele vaid ka nagu veri inimese ja looma organismis. 1.2 Muldade ühised tunnused Nagu taimedele, loomadele, kivimitele on omased teatud tunnused, nii on see ka muldade korral. Kõikidele muldadele on tunnuslik nende: o Tekke bioloogiline olemus. Organismidest asustamata ja puutumata
Organismid elavad veekogudes erinevates sügavustes vastavalt oma nõuetele. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle 10 000 meetri sügavuses. Muld Muld ja selles leiduv orgaanilis-mineraalne kompleks e. huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta. Erinevatel muldadel kujunevad erinevad taimekooslused ja sellega seoses ka loomakooslused. Hapnikusisaldus Atmosfääris on hapnikku ca 21%. Hapnik on vajalik enamusele elusorganismidele, nii taimedele kui ka loomadele, hingamiseks. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ning omakorda magedas vees paremini kui soolases. Seetõttu on kõige hapnikurikkam külm mage vesi. Vees on hapniku 06 ml/l.
annaabi.ee 
