pihustitesse. Andurid asuks nii mullas kui ka õhus. Kuna andureid peaks olema iga 50 ruutmeetri kohta 2, 1 õhus ja teine mullas, siis koguneb neid lõpuks päris palju. Pealegi, kui on istikutega midagi teha vaja, siis võivad andurid ette jääda ja neid tuleks liigutada, hiljem tuleb vaadata et andurid oelks samamoodi tagasi pandud, muidu võivad nad hakata valeinfot andma. 2. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Taimerite abil antakse signaal arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse.Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Taimer annaks signaali kui on möödunud piisavalt aega eelmisest kastmisest. Kastmiste vahelist aega tuleks muuta vastavalt istikute suurusele, mis lisaks manuaalset tööd. Taimer on lihtsam variant, kuid samas pole see nii täpne, võib esineda liigniiskust või liigkuivust. 3. Taimede kastmiseks kasutatakse pihusteid
Blockide asukoht Joonis 33. OB1 - programmitekst Mälupiirkonna seadistamiseks - TN3_DISTR -> SIMATIC 313C-2DP. Selles kaustas avada Hardware (Joonis 34). 44 Joonis 34. Mälupiirkonna seadistamine Sümbolite määramiseks - TN3_DISTR -> SIMATIC 313C-2DP -> CPU 313C-2-DP -> S7 Program(1) . Seejärel avada aken Symbols. (Joonis 35). Siin saab defineerida sümboleid. Sümbolitele antakse aadressid– sisendite, väljundite, mälupiirkondade, taimerite jne . Lisaks määratakse andmetüüp ning saab lisada ka kommentaari. Joonis 35. Sümbolite tabel 45 KOKKUVÕTE Antud kursuse käigus omandati baasteadmisi programmeeritavatest loogikakontrol- leritest(PLC), erinevatest ajamitest ja anduritest ning robotite ehitusest ja toimimisest. Samuti tutvuti erinevate tarkvaraliste keskkondadega ja robotite programmeerimis-keeltega nagu RTL, MELFAIV ja KRL
· kanalirike SIOS (Status Indicator Out of Service) · kanal hõivatud SIB (Status Indicator Busy) · protsessori ülekoormus SIPO (Status Indicator Processor Outage) · normaalolek SIN (Status Indicator Normal) · avariiolukord SIE (Status Indicator Emergency) Välja SF paigutatavad sõnumid moodustatakse kanali algsünkroniseerimise käigus ja ka sünkronisatsiooni kadumise korral juba töötavas kanalis. Kanali sünkroonis olekut kontrollitakse erinevatel ajavahemikel taimerite abil 32.MSU moodul Protokolli MTP3 funktsioonid on vastavad OSI raammudeli võrgukihi funktsioonidele. Adresseerimine protokolli SS7 kohaselt toimub seadme paiknemiskoodiga, mis määratleb üheselt iga võrguseadme. MSU moodulid, mida kasutatakse protokollis MTP2, sisaldavad protokolli MTP3 marsruutimisandmeid ja andmeid sõlmede vahele jäävate kanalite kohta. Moodul MSU sisaldab kaks välja, mida eelkirjeldatud moodulite juures ei kasutatud:
· kanalirike SIOS (Status Indicator Out of Service) · kanal hõivatud SIB (Status Indicator Busy) · protsessori ülekoormus SIPO (Status Indicator Processor Outage) · normaalolek SIN (Status Indicator Normal) · avariiolukord SIE (Status Indicator Emergency) Välja SF paigutatavad sõnumid moodustatakse kanali algsünkroniseerimise käigus ja ka sünkronisatsiooni kadumise korral juba töötavas kanalis. Kanali sünkroonis olekut kontrollitakse erinevatel ajavahemikel taimerite abil 32.MSU moodul Protokolli MTP3 funktsioonid on vastavad OSI raammudeli võrgukihi funktsioonidele. Adresseerimine protokolli SS7 kohaselt toimub seadme paiknemiskoodiga, mis määratleb üheselt iga võrguseadme. MSU moodulid, mida kasutatakse protokollis MTP2, sisaldavad protokolli MTP3 marsruutimisandmeid ja andmeid sõlmede vahele jäävate kanalite kohta. Moodul MSU sisaldab kaks välja, mida eelkirjeldatud moodulite juures ei kasutatud:
Selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid jne., kasutatakse pneumaatilisi taimereid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), möödavoolu- klapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töödiagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. Järgnevalt vaatame erinevate pneumaatiliste taimerite töödiagramme ja töötamispõhimõtteid. Suruõhk juhitakse taimeri sisendisse 1 (P) (seled 91, 92). Sõltuvalt taimeris asetsevast pneumojaotist väljundis 2 (A) suruõhk puudub või on suruõhk (seled 93, 94). Juhtrõhk antakse taimeri sisendile 10 (Z). Läbi drosseli toimub suruõhu sissevool suruõhu reservuaari, mille tagajärjel rõhk reservuaaris hakkab tõusma kiirusega, mille määravad ära reservuaari maht ja reguleeritava drosseli parameetrid
Selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid jne., kasutatakse pneumaatilisi taimereid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), möödavoolu- klapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töödiagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. Järgnevalt vaatame erinevate pneumaatiliste taimerite töödiagramme ja töötamispõhimõtteid. Suruõhk juhitakse taimeri sisendisse 1 (P) (seled 91, 92). Sõltuvalt taimeris asetsevast pneumojaotist väljundis 2 (A) suruõhk puudub või on suruõhk (seled 93, 94). Juhtrõhk antakse taimeri sisendile 10 (Z). Läbi drosseli toimub suruõhu sissevool suruõhu reservuaari, mille tagajärjel rõhk reservuaaris hakkab tõusma kiirusega, mille määravad ära reservuaari maht ja reguleeritava drosseli parameetrid
mis on seadistatud rakenduma voolu väärtusel I1 ja tagastuma voolu väärtusel I2, saab nende kontakte kasutada käivitusreostaadi sektsioone väljalülitavate kontaktorite juhtimiseks. Samal viisil võib kasutada ka emj anduritena pingereleesid, aga ka mingeid kiirusereleesid või andureid. Ja lõpuks on võimalik eelnevalt välja arvutada ajavahemikud t1, t2, t3 jne ning hakata kiirenduskontaktoreid juhtima aegreleede või taimerite abil. Saamegi terve rea elektriajami käivitamise juhtimispõhimõtteid: juhtimine sõltuvalt voolust; juhtimine sõltuvalt emj-st; juhtimine sõltuvalt kiirusest; juhtimine sõltuvalt ajast; juhtimine sõltuvalt sagedusest rajaneb sellel, et asünkroonmootori rootori- mähises indutseeritud emj sagedus sõltub libistusest ja muutub rootori kiiruse muutumisel.
annaabi.ee 
