lahustites: eetris, benseenis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur. Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega. Seetõttu saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustes tahked, mereloomade rasvad vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvu iseloomustatakse rasvhappelise koostisega. Keemilised omadused Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsib kas hapetakatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks.
meil tegemist segumaterjalidega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa vedelaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad aga vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. o Rasvade keemilised omadused Tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. o Rasvad meie elus
transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Transrasva puhul pole ka mingit nn ohutut vähimat kogust, mis ei avaldaks kahjulikku mõju. Eestis on odav tahkestatud taimne rasv tõrjunud või viimasel ajal kõigist toiduainetest sisuliselt välja. Paljud Eesti pagaritooted, eelkõige tavaline valge sai, sisaldavad üsna märkimisväärses koguses margariini. Mitmed Eesti küpsised, kohukesed, sokolaadid ja jäätised lausa ujuvad tahkestatud taimerasvadest. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks. Kokkuvõte Ülo Niinemetsa artiklist ,,Odavusega jahitakse suurt kasumit" (09.10.2009) Transrasvu suurendavad veres ,,halva" kolesterooli hulka ja vähendavad ,,hea" kolesterooli hulka. See toob kaasa südame- ja veresoonkonna haigusi. Transrasv on loomsest odavam ja säilib paremini. Transrasvade häda seisneb selles, et üritatakse toota odavalt ja
meil tegemist segumaterjalidega. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa vedelaks. Maismaaloomade rasvad (veise-, lamba-, searasv) on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad (hülge-, vaalarasv) aga vedelad. Ka enamik taimerasvadest (taimeõlid) on vedelad. Looduslik rasv on (peale lisandite) segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Igaüks neist võib sisaldada ühesuguseid või erinevaid rasvhappe jääke. Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsub kas hapekatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil
annaabi.ee 
