restaureeritud ja ka ruumijaotus on suuremjaolt säilinud. Vasalemma mõisa arhitekt on kõigepealt paika pannud tähtsamad ruumid ( vestibüüli, kabineti, peo- ja söögisaali ), mis moodustavad esimese korruse keskse osa ja ka terve hoone kompositsioonilise keskme. Teised ruumid lisati selle ümber. Projekteerimistöö on selles mõisas toimunud ,,seest väljapoole". Hoone peauks avaneb hästivalgustatud esimesse vestibüüli, kus asub ka mõisa ainuke säilinud, taimeornamentidega ja geomeetriliste kujunditega kaetud ahi. Esimeses vestibüülis viib ka kohe kivi-keerdtrepp teisele korrusele. See keerdtrepp on säilinud mõisa-ajast, kuid seda on püütud parandada, mida võib ka sealt näha. Trepi käsipuu valmistati hiljem kooli tarvis. Esimesest vestibüülist pääses edasi nn. ,,väiksesse saali" ehk teise vestibüüli, kust edasi sai ka saali. Saal on peaaegu ruudukujuline ja sinna pääses peaaegu igast ruumist sel korrusel
Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kizi Preobrazenski (Issanda Muutmise) kirik. Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal. Kalevala "Kalevala", soome rahvuseepose, koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal Rahvusköök 10 Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka
Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983) 5 3. Kultuur 3.1 Kunstikultuur Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitikumist säilinud palju kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast aga pärineb palju erinevaid taimeornamentidega hõbeehteid. (Nõmmevalitsus, 2015) Ka oldi väga heal ja kõrgel tasemel puitarhitektuuris, mida kinnitab 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik. (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp, mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3.2 Muusikakultuur
annaabi.ee 
