juurte pindmine asetumine, mis on jällegi tingitud igikeltsa olemasolust. Taimed v Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega vaevakask. Taimed v Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas. Sinikas Kukemari Pohl Murakas Allikad: v Kasutatud allikad: v www.Google.ee v www.Miksike.ee v 8. klassi geograafia õpik
(tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt
värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis
tõuke karuputke laiale levikule. Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses, niitudel, jäätmaadel, heinamaadel, tee- ja põlluäärtes (Kaur jt 2010:96). Levinud on need taimed kõikjal eestis, suurimad kolooniad ulatuvad hektaritesse. (Kangur jt 2005:8-9). Teda peetakse üheks ohtlikumaks taimeliigiks Eestis (Kaur jt 2010:96). Rohumaakooslustele mõjuvad karuputk vaestavalt, tiheda karuputkekoosluse all ei suuda teised liigid kasvada. Inimesele põhjustab raskesti paranevaid põletushaavu, mille toime ilmneb päikesevalguse käes. Taime ohtlikkuse tõttu tuleb teha tõrjeid. Odavaim ja tõhusaim viis on taime juured läbi raiuda, künnimaadel pidev ümberkünd. Vegetatsiooni ajal on vaja taime pritsida herbitsiididega mitu korda, et vältida õitsemise ajal seemnete
Enamik liike paljuneb vegatiivselt talluse jagunemise teel, pruun pigment fükoosantiin.sugutult rändosadena ja suguliselt vastavate sigimisorganite moodustamise teel. Munarakud arenevad oogoonides, spermatosoidid anteriidides. Kõrgemad vormid sigivad ainult suguliselt. Läänemeres sageli esinevad pruunvetikaks on Sphacelaria arctica. See paari sentimeetri kõrgune mustjaspruun hargnev põõsake on kohastunud elule nõrgas valguses, olles tihti sügavatel aldel ainsaks taimeliigiks. Eesti vetes võib leida teda kuni 30 meetri sügavuselt. Suuremate taimede küljes või kividel võib tihti kohata pruune limaseid tompe, mis lähema uurimise tagajärjel muutuvad peenikeste niitide kogumiks. Need on kõige lihtsamada vetikad pruunvetikate sugukonnast. 9. PUNAVETIKAD Punavetikad on laialt levinud kõikides meredes, eriti paras- ja troopilises vöötmes. Peale mõnede erandite on nad hulkrakse tallusega kinnitunud vormid. Enamik neist