1.Nimeta taimeraku tähtsamad organellid(osad ja nende ül)4 V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8
· tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root · Põhjustavad Agrobacterium rhizogenese tüved, kes omavad juurt indutseerivat plasmiidi pRi. Infektsioon toimub samuti nagu Ti plasmiidi puhul, kuid taimekoes ei moodustu kasvajakude, vaid toimub massiline juurte moodustumine. Juured võivad tekkida ükskõik millisel taime osal. Kui näiteks koetükki (porgandilõik) transformeerida sellise Agrobacteriumi tüvega, algab koerakkude massiline diferentseerumine juurteks. · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad veel näiteks perekonnad Beijerinckia ja Derxia (vabaltelavad N2 sidujad). · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad ka paljud jätketega bakterid:
Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed, need esinevad sageli koos kevistega - taimekoes kausikujuliste süvenditega, kus on padjanditena eostekandjate kogumikud. Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse kevadeosteks. Sellele järgneb suvieoste arengujärk taimel tekivad hele- või punakaspruunid eostekandjate padjandid. Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale talvitumist arenevad eoskandadel kandeosed. Need nakatavad uusi peremeestaimi, millel
assimileerimine nifA, lämmastikoksiidi redutseerimine norR, -laktamaaside resistentsus ampR ja tiamiini metabolism tenA. Lisaks metabolismi iseärasustele peab endofüüt taime kudedes hakkama saama taime kaitsesüsteemiga, mis hõlmab endas suurenenud reaktiivsete 145 hapnikuradikalide (ROS) ja reaktiivsete lämmastikradikalide (RNS) kontsentratsiooni taimekoes. Geenid nagu glutatiooni peroksidaas btuE, glutatiooni S-transferaas gst, katalaas katE ja lämmastikoskiidi reduktaas norR on tunduvalt sagedamini esindatud endofüütide genoomis võrreldes sümbiontide ja patogeenidega. Samas vähendades reaktiivsete radikaalide hulka taimekudedes võivad endofüüdid vähendada ka taime enda stressi, mis võib tekkida taimes biootiliste (nt teine taim) või abiootiliste tegurite mõjul.
annaabi.ee 
