Ta nimi peab olema l a s t e a e d ! -- Fröbeli enese määruse järele on lasteaedade ülesandeks mitte ainult eelkooliealiste laste hoidmine, vaid ka neile nende loomusele vastava tegevuse muretsemine, nende keha karastamine, tundmiste harjutamine ning ärkava vaimu tööle juhtimine; lapsi tutvustatakse ligemalt loodusega ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku hoole all. Nõnda seadis lasteaedade looja Fröbel neile ühtlasi ka kõrge eesmärgi üles. Lasteaed ei ole mitte lihtsaks varjupaigaks ega mängukooliks, vaid temal on palju laiemad ja sügavamad ülesanded. Fröbel seab lasteaia kasvatustöö lapse tulevase tegevuse ja üleüldise arenemise aluseks. ,,Kus on mingisugune osa täiskasvanud inimese mõtlemisest ja tundmustest, teadmisest ja võimisest, mille juured ei ulata lapsepõlve aastateni",
Populatsiooni koht toiduahelas Hiidhai on toiduahelas tipptarbija, aga see toiduahel on väga lühike. Kõigepealt on planktonid ja siis tuleb kohe järgu hiidhai. Sellepärast pole hiidhail terilisi suhteid teiste populatsioonidega, ainult kui mereloomade küttimine hiidhaide toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani. Kalad ja muud loomad, kes ise otse või kaudselt planktonitest toituvad, on toiduks teistele loomadele suuruselt röövkaladele ja merilindudele
viiakse keldrisse. Aeg-ajalt neid niisutatakse, et seemned püsiksid kergelt niisked. Kevadel külvatakse seemned tihedalt 30 cm sügavusse kraavikesse. Sinna jäävad nad sügiseni. Kui muld kuivab läbi, tuleb seemneid kasta. Septembris avatakse kraav ettevaatlikult ja eraldatakse seemned mullast. Seemned külvatakse kavandatud heki asupaika 1-2 cm sügavusele mulda. Tulevased põõsad peaksid kasvama kahes reas. Põõsaste sobiv vahekaugus reas, samuti ridade vahe on pool meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998) Viirpuud tahavad viljakat raskemat mulda, kuid kasvavad ka lahjemal mullal. Taluvad hästi mulla kuivust. Üheemakaline viirpuu vajab valgust. Talle meeldib päikese käes või poolvarjus (Sarapuu, 2000). Kuigi kasvavad rahuldavalt poolvarjuski, väheneb siis tuntavalt nende õitsemine. (Mettik)
annaabi.ee 
