Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi[4]. 1.3 Osoonikiht Osoonikiht (ka "osoonikilp", "osooniekraan") on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.[5] Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. See tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.[6] Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänud ookeanide sügavamatesse kihtidesse
reaktsiooni tulemusena: Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Reaktsioon on dünaamiliselt tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni
proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi; - Reaktsioonid autokütuse mittetäieliku põlemise saadustest METEOROLOOGIA -maa atmosfääri ja selles toimuvaid nähtusi ja ilma uuriv teadusharu; ÕHU TEMPERATUUR, T Keskmine T maapinnal sõltub mitmest tegurist: - Kellaeg Maa pöörlemise tõttu ei saa ükski koht pidevalt päikesekiirgust - Aastaaeg - Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind
Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teisalt toimub troposfääri fotokeemiline saastumine ja tekib maalähedane osoon. Selle osooni teke on mõjutatud NOx hulgast, temperatuurist ja päikesekiirgusest (UV-B toimel). Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi. 11. Mida tähendab ,,lämmastiku kriitiline kontsentratsioon" varise lagunemisel? Lämmastiku kriitiline kontsentratsioon minimaalne lämmastiku kontsentratsioon, mille juures taime kasv on maksimaalne. Koos kasvu suurenemisega, suureneb ka varis. Varise lagunemine sõltub varise kvaliteedist, sellest sõltub, kas lagunemine on kiirem või aeglasem. Kõrgem lämmastiku kontsentratsioon aitab rohkem C metsades hoiustada. Seda läbi kahe
annaabi.ee 
