Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alal esineb nt vähesel määral Põlevikivi (130 km2). 3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints, kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kaitstakse liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi ning kooslusi. Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad. Viru raba Lahemaa rahvuspargis Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside,
nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. · Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis · Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed" o apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju
nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid – inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõiksed” o apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni
puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud. Viimase 3000 aasta jooksul on metsade arengu ja liigilise struktuuri kõige olulisemaks muutjaks olnud inimene. Põllumajandus, raied ja ulatuslik kuivendamine on tekitanud olukorra, kus vaatamata metsarohkusele peaaegu ei ole metsi, millel puudub inimtegevuse otsene või kaudne mõju. Taimegeograafilise jaotuse järgi kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsa-vööndi salu- ehk nn segametsade allvööndi) põhjaossa. Lehtpuu ja okaspuu enamusega metsade osakaal on praktiliselt võrdne, mõlemad moodustavad 50% puistute pindalast. Tagavara osas on ülekaalus okaspuud, moodustades 53,7% kasvava metsa tagavarast, lehtpuude osaks jääb 46,3%. Puistute koosseisu järgi on 36% metsa pindalast okaspuupuistud ja 37% lehtpuupuistud.
annaabi.ee 
