Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks: parasiidid, sümbiondid) 31. HÜÜF seeneniit 32. MÜTSEEL seeneniidistik 33. MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid. 34. MÜKORIISA seente ja taimedevaheline kooselu 35. PLASMIIDID DNA rõngasmolekul 36. ARHED ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades. RAKUTEOORIA Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna, kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes. Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2
Tiheda taimkatte korral kujuneb oluliseks vastastikkuse vältimise, vabade kasvupiirkondade otsimise, st efektiivse asustamise mehhanismid. Kui taimed kasvavad väga tihedalt koos, viib ühe naabri vältimine tavaliselt teise naabriga konkurentsi suurenemisele, st naabrist eemale kasvamine ei osutu enam kasulikuks, sest konkurente on igas ilmakaares. Sellistes tingimustes üritab taim leida mingi eelise konkurentide ees. (Sepp 2011) Taimedevaheline konkurents toimub peamiselt läbi kahe mehhanismi: 1. ressursside ammutamine valguse neelamine 4 vee imamine mullatoitainete imamine 2. naabrite alleopaatiline mõjutamine. 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents Taimede ellujäämise eelduseks on: 1. valguse kättesaadavus, 2. vee kättesaadavus, 3. toitainete kättesaadavus. Ressursside omastamist takistavad taimedest lähinaabrid. Sellest, kui hästi suudab taim
19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas?Eestis kuna vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni. 10 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? keemiliste ühendite kaudu 22. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega?juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada.Võimalikust patogeenist signaal 24. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistikuga 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid. Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann 27
Vihmamets, sest seal on niiskem 17. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eesti okaspuumetsas, sest vihmametsas laguneb kiiresti kõdu ära 18. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni 19. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Toimub keemiliste ühendite kaudu. Võib olla nii kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. 20. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed ? 21. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Naabrite hoiatamine patogeenist, et muuta enda taim haigustekitajale vähem atraktiivseks, tolmendaja meelitamine 22
Vihmametsas, sest on niiskem. 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eestis, sest vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Kui liik välja sureb, jääb liigirikkas süsteemis liike alles, kes võtavad nissi üle. Suuremat liikide hulka ei mõjuta ka mõni katastroof või haigus nii palju kui liigivaest süsteemi. 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Suhtlemine enamasti keemiliste ühendite kaudu. Info kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Nt info võimalikust patogeenist 24. Kuidas toimub taimede maa-alune suhtlemine omavahel? Nt mükoriisa või kokku kasvanud juurte kaudu. 25
annaabi.ee 
