kaudu) tekivad organismis radioaktiivsed isotoobid. Näiteks: radioaktiivne jood kilpnäärmes, radioaktiivne Ca ja P luudes. · UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab fotosünteesik vajaliku kiirgusvahemiku (klorofüllid, abipigmendid ksantofüllid), tagab
ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris. Ø Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks. Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø Looduses seineb fosforimineraalid, fosforiit ja apatiit. Ø Osa fosforhappe soolad lahustavad vees hästi. Ø Seda leidub nii veest,mullast kui ka õhust. Ököloogiline tähtsus Ø Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimdele ja loomadele. Ø Fosfaatioone esineb fosfor organismides rasvades,nukleliinhapetes ja fosforüülitud süsivesikutes. Ø Fosfaatioonid jõuavad mulda tagasi, orgaanilise aine lagunemisel. Ø Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitainks. Ø Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Ø
Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel. Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne kromosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks. Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist.
lämmastiku taimedele kättesaadavaks(ühenditeks ehk nitraadid)Nitraadid on meie tervisele kahjulikud, kasutatakse väetistena, et taim kasvaks jne. Õhumasside liikumine on see mis on see mis viib kiiresti teda ühest kohast teise, ei pruugi olla kõige suurem korstna juures, oleneb kuhu tuul viib. Nitrifikatsioon protsess, mille käigus bakter muudab lämmastiku taimdele nitraatideks.Ilma nende bakteriteta lämmastikuringe ei toimi. Joonis: Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: Oluline komponent nukleiinhapetes Oluline komponendid rakumembraanides Vääveliringe Veekogudes sulfaadidena, atmosfääris vääveloksiididena. Hästi palju väävlit tuleb kivisöe põletamisest. Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine
aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosool pakendeid, milles on keskkonna sõbralikum gaas, mis osoonikihti ei hävita. 37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa muutub mullale ja taimdele langedes soojuskiirguseks. Soojuskiirgust ja veeauru aga kasvuhoonekate nii kergesti välja ei lase ning seal tõuseb temperatuur ja niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär. Päikesekiirgus langeb läbi selle maapinnale ja muutub osaliselt soojuseks. Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid. Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur korgem kui
Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid: 1) sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla
annaabi.ee 
