parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides elutsevad valgejänesed kõrgemal mägedes, ülemisel metspiiril, mägimändidega kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse. Paljunemine Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agrevsiivseks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus
Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018) 2.2 Asuala Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid jagunevad kaheks: tundraeenetsid ja metsaeenetsid. Enne paikseks jäämist rändasid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) 2.3 Eenetsi keel Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhigruppi. Eenetsid räägivad kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa-(ehk madu, somatu) murret. Eri murrete inimesed elavad üksteisest 400 kilomeetri kaugusel ja ei puutu eriti kokku. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel (Venemaa statistikaamet). 1990.
kehastu põhjapõdras. Siinkohal tuleb aga folklooris puuduvad otsesed põhjapõdrana kehastunud jumalad, onsellel loomal väga oluline koht inimeste igapäevases religioosses käitumises, alates tabudest kinnipidamisest ja lõpetades ohverdusriituste läbiviimisega. Kuid põhjapõdra ning inimese suhe võib siiski olla käsitletud teatud võtmesümbolina handi ja nenetsi kultuurilise identiteedi tõlgendamisel. Nii näiteks pole põhjapõtradel taigaaladel erilist majandusliku rolli. Ometi peavad ka taigas elavad handid ja neenetsid kõige olilisemaks loomaks põhjapõtra. Mitme uurija tähelepanekute järgi on handid kinnitanud, et hinge jaoks on põhjapõdrad ikkagi olulised. Tatjana Sem on isegi väitnud, et põhjapõder on euraasia Arktika idapoolsete rahvastele nagu maailmapuu, keskne element nende maailmapildis. See kuidas ja kas nad omadega toime tulevad, sõltub täielikult neist endist.
ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne paiksustamist rändlesid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340 (Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov 1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel
annaabi.ee 
