Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid
Eestis käies sai ta talurahva olukorrast tohutult inspiratsiooni ning see kajastus ka tema loomingus. Köler oli ka suur ärkamisaegsete rahvuslike ürituste toetajana. Kumu kollektsioonis leiduvatel teostel võib leida palju viiteid Eesti maastikele ja kunstniku päritolule. Juba see, et Köler oli esimene eestlasest kunstnik, muudab tema teosed Kumu ühtedeks väärtuslikemateks ja tähelepanuväärsemateks taiesteks. Muuseumi üks funktsioon on illustreerida kunstiajalugu, ning ilma Köleri teosteta jääks see ülesanne täitmata. Kumust võib leida juba postkaartidelt tuntud Köleri ema- ja isa portree. Mind sümpatiseeris pigem monumentaalne kristliku sisuga õlimaal. Köler oli hinnatud portretist ning seda maali vaadates ei ole selles kahtlustki. Ta oli ka eesti monumentaalmaali rajaja. Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus
oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrandaga hoonetes ei soodustanud sugugikunstiesemete koguminemist. Kuid tegeliikult olid Põhjala rahvas kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeesemeid kauniteks taiesteks. Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõimeka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemis tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks oli peaaegu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele
annaabi.ee 
