Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3. Kreeta-Mükeene usundi põhijooned-Kõige tõenäolisemalt austati eelkõige jumalannasid-neile ohverdati loomi,nende auks korraldati ronkäikude ja tantsudega pidustusi.Suurt tähtsust pöörati ka härgadele, võimalik, et oli ühe või teise jumalanna peamine ohvriloom. LineaarkirjaB tahvlitelt on leitud nimesid nagu: Atheena, Zeus, Poseidon, Hera jt. 4. põhilised ajajärgud:Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika.Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal
2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e
kontrollimiseks ja täienduste tegemiseks üldise langenute nimekirja. Selle lõplikul korrigeerimisel saadi kokku 174 langenud ohvitseri nime. Mälestustahvlid paigaldati Ohvitseride Keskkogu trepisaali. Avatseremoonia leidis aset 24. veebruaril 1926. aastal. Tahvleid oli kokku neli ja need pandi kahekaupa erinevatele seintele. Tseremoonial viibinud Johan Laidoner avaldas arvamust, et mõjuvam oleks kui kõik tahvlid asuksid kõrvuti ühel seinal. Mõni aasta hiljem selgus, et osa nimesid on tahvlitelt välja jäänud. Otsustati ka, et ühel tahvlil jäädvustatakse ka kuue 1924. aasta 1.detsembri mässu ohvri nimed. Töö telliti A. E. Jürgensi töökojalt Tallinnas. Lisatahvlid paigaldati 18. veebruaril 192. aastal ilma suurema tseremooniata. Mälestustahvlid on tänaseni saastamata. Teada on vaid, et üks suurtest tahvlitest saeti kaheksaks tükiks, mida kasutati nõukogude ajal elektrikilpide alustena. Kolm tükki tahvlist on säilinud, neid
koguneb kondensaat- või sadevett, mis sealt ära ei aurustu. Seetõttu ei puutu tsink kokku õhuga ja eelmainitud kaitsvat karbonaadikihti ei moodustu. Valge rooste teke jätkub nii kaua, kui vesi saab vahetult reageerida puhta tsingipinnaga. Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad oleksid hästi tuulutatud. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a) kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 - 400µm; b) kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 - 300 µm; c) elektrokeemiline (galvaaniline) anoodiks Zn, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasutatakse väikeste esemete puhul, Zn-kate suhteliselt õhuke ja poorne; d) difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn pulbriga trumlisse
Valge rooste tekib siis, kui uuele puhtale tsingipinnale koguneb kondens- või sadevett, mis sealt ära ei aurustu. Seetõttu ei puutu tsink kokku õhuga ja eelmainitud kaitsvat karbonaadikihti ei moodustu. Valge rooste teke jätkub nii kaua, kui vesi saab vahetult reageerida puhta tsingipinnaga. Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad hästi tuulutuksid. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: Kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse hetkeks sulanud Zn-i, kihi paksus 46 - 400µm; tsingikihi paksus sõltub sulanud tsingi temperatuurist. Kuumpihustus materjalile pihustatakse kuuma sulanud Zn-i, kiht 2 - 300 µm. Elektrokeemiline (galvaaniline) anoodiks Zn, katoodiks detail, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut väikeste esemete puhul, Zn-kate
annaabi.ee 
