mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt Osati arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega Ei kasutatud tsentraalperspektiivi 4. Sajandi e.Kr. kunstnikud 4. Sajandi e.Kr
MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni · Ateenlase Polygnotose mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna st poolpöördes · Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks,realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood
peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid) punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta) 3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi seina-ja tahvelmaalijad hakkasid looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni vaasimaalid muutusid realistlikemaks lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkelt kujutama igapäevaelu olustikku ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett 4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas VI ETRUSKI KUNST 1.Etruskide olemus
stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal teame, et 5.saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni. Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis
Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik pintsliga maalida üksikasju, sai kujutada keerukamaid liigutusi. 5. saj alguses e.Kr hakkasid seina ja tahvelmaalijad oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste ja loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4
annaabi.ee 
