Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning
väljapanekuks hiljem paljusid Rodini valmistas. töid Skulptuuri tagumine The Salon lükkas osa kukkus ära teose kaks korda ruumis olnud külma tagasi, kuid hiljem tõttu. võttis vastu nime all ,,Roomlase portree" Töömeetod: Rodin eelistas modellide vabat liikumist stuudios. Ta tegi kiireid märkmeid ja alustas tööd savist ning hiljem tahus need pronksi või voolis marmorisse. Tal oli ka palju assistente, kes teda aitasid. Teda inspireerisid tihedad ringreisid ja tavalised inimesed. Tuntuimad tööd: ,,Mõtleja" (1902) ,,Põrguväravad" ,,Kolm varju" Fragment ,,Kõndiv mees" Põnev fakt: ,,Mõtleja", ,,Suudlus", ,,Kolm varju" ja mitmed muud iseseisvad skulptuurid olid algul vaid pisikesed osad teosest ,,Põrguväravad"
Igale murele järgnes jälle mingi uus mure, milleks oli kivist uhmri valmsitamine, milles terad peeneks tampida. Ta oli kiviraiumises täielik võhik, pealegi puudusid tal selleks tööriistad. Ta kulutas hulk päevi sobiva kivi otsimiseks. See pidi olema küllalt suur, et seda oleks võimalik õõnsaks tahuda ja uhmrina kasutada. Ta ei leidnud taolist kivi ning lõpuks loobus. Ta läks kergema vastupanu teed ja otsustas hoopis puust pakku kasutada, mille ta peagi ka leidis. Ta tahus puupaku ümaraks ning põletas ning uuristas seda tulle ja kirve avil tegi keskelt nõgusaks. Pärast seda tegi ta puust suure ja raske uhmrinuia. Veel tekitas Robinson Crusoele see peavalu, kuidas teha sõel millega jahust kliid ja sõklad kõrvaldada, sest ilma ilma sõelumata polnud hea leiba loota. Ainuke mõte, mis tal pähe tuli oli teha see õhukesest riidest. Niisiis jäi see tal mitmeks kuuks tegemata, sest sellest riidest oli järel paljad kaltsud
Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud. Maksimaalset tulemust minimaalsete vahenditega ei ole võimalik saavutada(maksimaalset tulemust ei saa minimaalsete vahenditega, vahendid on fikseeritud), siis on tegemist irratsionaalsusega. Minimaalprintsiip- eesmärk on fikseeritud ja üritame vahendeid minimeerida, selle saavutamiseks (on eesmärk fikseeritud minimaalsete vahenditega). Maksimeeritud ja minimeeritud eesmärgid on ka mõõdetavad. Rentaablus kahes tahus- MAX- eesmärk MAX, vahendid FIX MIN- eesmärk FIX, vahendid MIN AJALISEST aspektist lähtudes lk 72 · pikaajalised eesmärgid- arukas oleks pikaajalisi mitte piiritleda (üle 5 aasta) · lühiajalised eesmärgid- võiks olla piiritletud (kuni 1 a on lühike) EESMÄRKE võib liigitada ka lk 73 · organisatsioonilisest aspektist lähtudes 1. ettevõtte kui terviku eesmärgid (kasum, turupositsioon, ettevõtte kasv jne)
eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870
annaabi.ee 
