puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Mujal maailmas kirjutasid rokkarid ise endale koos viisiga ka sõnad. See poleks võimalik olnud toona ENSVs. Selleks, et saaks rääkida sellest, millest nad tahtsd rääkida, pidid tekstid olema keerukalt kodeeritud. Arvatavasti oli Ruja ainuke nähtus kogu kultuuripildis, mis inimeste kustuma hakkavat lootust veel üleval hoidis. Lootust õiglusele, teisitimõtlemise karistamatusele, rahvuslikule omaette olekule, informatsiooni levikule jne jne. Ruja oli kuulajatele lootus. Rannapile oli Ruja relv. Nad pidasid sõda läbi rockmuusika. Nad mitte ainult ei võimendanud luules peituvad sõnumid tuhandeid kordi, vaid ka lisaks viisid selle
ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-2345 1340-ndatel aastatel kuulus maa veel Taanile, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle, selles olukorras pidas kuningas paemaks Eestimaa maha müüa. Ordu aga, kes oli eelmisel sajandil vaid olude snnil pidanud leppima P-Eesti jäämisega Taani alla, pidas end kindlalt kõnealuse maa tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi leping oli Taani ja Saksa ordu vahel juba sisuliselt otsustatud. aega, mis kulus maa vahetamisele kasutasid ära aga Harjulased, kes tahtsd viie inimpõlve eest kaotatud vabadust taastada. Jüripäeval, 23 aprillil. Ööl oli kombeks teha tult, ouhuda pasunaid ja tekitada kõikvõimalikul viisil muud kära, et nii kaitsta karja ja hobuseid kõikvõimalike kiskjate ja muude õnnetuste eest. Tuld kasutati osavalt ära märguandena. Rünnatu une pealt. Kogu harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti.Vallutatui Pladise klooster- põletati maha ning tapeti 28 munka. Nii oligi kogu Harju lühikese ajaga
annaabi.ee 
