Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse
Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina.*Kuid juhtus nõnda, et Jaagupit kutsut krioonu, kuid Jaagup ei tahtnus minna. Nii ta siis hakkas ennast näljutama ja esimesel aastal teda ei võetudgi. Kuid lugu oli selline, et varsti jäi Miina rasedaks ja siis võetigi Jaagup kroonu vastu. Kuid Anddres ajas Miina Vargamäelt minema, kuna tollel polnud meest ja Liisi ning Maret olid juba küllalt suured, et asjast aru saada. Kuid Miina läks oma ema juurde sauna. Pooleteise aasta pärast sai Jaagup kroonust minema. Ta oli igasuguseid asju peale määrinud ja sisse võtnud. Nüüd elas ta
terve ajalugu. Paljud kolivad külla. Pärtel teatab, et ta pere kolib külla. See oli suur sokk Leemetile, Pärtel oli ta parim sõber. Kuid midagi pole teha, Pärtel ei taha ka külla minna. Nad lubasid üksteisele, et hakkavad üksteist vaatamas käima. Pärtel ei käinud mitu nädalat Leemetit vaatamas, Leemet aga ei teadnud, kus Pärtel elab. Ta käis tihti küla juures künkal ja vaatas, kea seal on, kuid ei näinud Pärtlelit. Kuid kord ta nägi teda ja sisistas ussisõnu. Pärtel ei tahtnus algul minna, kuid siis läks. Leemet igatses oma vana ja hea sõbra järgi, kuid ta ei oodanud sellist kohtlemist. Leemet oli vihane Pärteli peale ja ütles kõik välja, ja Pärtel rääkis talle Jumalast, Jeesus Kristusest, ristilöömisest, mida leemet ei uskunud. Pärtel teatas, et tema nimi on nüüd Piibli järgi pandud: Peetrus. Leemet saatis teda ühte kohta ja jooksis ussiga minema. Ta ööbis sel ööl ussiurus. Tuli talv
pruugi paika pidada. Seianus aga oli vahepeal juba otsustanud ise troonile asuda. Ta võlus ära Tiberiuse poja Drususe naise Livilla ning too mürgitas oma mehe. Kui Seianus läks Livilla kätt paluma, keeldus Tiberius nõusolekut andmast. Siis aga otsustas Seianus Tiberiuse oma teelt kõrvaldada. 12 Keiser oli saanud ihutõve, nii et ta nägu oli pidevalt plaastritega kaetud. Ta ei tahtnus ennast rahvale näidata, Seianus oli ainuke, keda ta usaldas. Aastail 21 ja 22 elas Tiberius kampaanias ning aastast 26 asus juba alaliselt Capri saarele. Juba 10 aastat oli Tiberiuse asemel riiki valitsenud Seianus. Siis aga õnnestus Germanicuse lesel Agrippinal Tiberiusele kavalusega sõnum saata milles seisis teave Seianuse salakavalatest plaanidest. Tiberius saatis Seianusega senatisse kinnise kirja milles Seianus arvas olevat teade
Reformatsiooni taust talurahvas ja ka väikeaadlid olid rahulolematud. Loodeti, et Luther on nn vabastaja. Lutherit aga tõukas tagant kat kiriku moraalne langus ja patukustutuskirjad, mida sai raha eest osta. Paavsti õukonna toretsev elu, samas kui paljud olid kitsikuses. Teoloogiliselt, religioosselt oli tal oma platvorm olemas . nõudeks oli kahandada kiriku vahendavat osa in ja Jumala suhtes. Usk peab olema isiklik asi. Jumalaga peab ka ise suutma suhelda. Ei tahtnus kirikut kaotada, aga vahendavat rolli vähendada. Põhirõhk nihutati pühakirjale, Piiblile. Kirkuelu käis ldn keeles, võõrdunud laiemast elanikkonnast. ML võttis ette Piibli tõlkimise saksa keelde. Tema peamine kltrline saavutus ja panus saksa rahva vaimsesse arengusse. 1520-st 30ni tegeles sellega. VT ja UT saksa keelde. See keel sai aluseks ühtsele saksa kirjakeelele. Inglismaal kngs Henry VIII ei lasknud tekkida suurtel ühiskondlikel
annaabi.ee 
