Miks ta satub õnnetustesse? Klassikaline vastus sellele on, et ta ei hinda olukorda õigesti, teeb ekslikke järeldusi ning hoiab neist kangekaelselt kinni. Ise aru saamata ja oma eksitust taipamata rassib ta selles ja toob kõigile, kellega kokku puutub häda ja õnnetust. See ongi hybrise üks tunnuseid. Liiasus, mingisuguste omaduste üleküllus, ja uhkus ja kindlus selles, et mis tema - kangelane - teeb, on õige. Põhinebki ju kogu loo keskne probleem eksitustele, valestimõistmistele ja tahtmatusele kuulata - klassikalised tragöödia elemendid. Ja muidugi on siinjuures oluline peategelase sügav veenudmus, et tal on õigus, kõik teised on lollid. Selle oma õiguse (seda võiks nimetada isegi Leemeti vimmaks) tõestuseks ei näe kangelane enam muid vahendeid kui vägivald (vrdl Prantsuse revolutsioon, kus kõik, kes ei mõelnud nii nagu head ja õilsad revolutsionäärid giljotineeriti). Nii tegi ka Leemet - põletas külasid ja piinas karusid. On üsna tüüpiline
ülileebeid karistusmäärasid (vt nt Anu Saare: "68 elu nõudnud surmajoogi müüki panija viieks aastaks vangi." EPL 28. 01. 2003). Jelena Skulskaja ütleb politsei kohta: "... meil ei ole mitte politsei, vaid politsei paroodia" ("Paroodia paroodia" Postimees 02. 07. 2016.). Kuigi kontekstist väljakistuna võib see hinnang tunduda lahmivana, viitab ta siiski politsei ebaõnnestumistele ja saamatusele, mõnikord kindlasti ka tahtmatusele kuriteoga tegelda. Kuku raadio on soliidne meediakanal. Selle raadio 6. juuli (kordus öösel vastu 7. juulit 2016) küsitlussaates Vox populi oli küsimuseks Miks inimesed sülitavad meie õigussüsteemile? Küsimuse sõnastus oli räige, aga enamus saatesse helistajaid vastas samas võtmes: pettumus õigluse puudumisest oli valdav. Et nii on, see on poliitika ja poliitilise moraali(tuse) tagajärg. Andrei Hvostov: "Ausust Eesti poliitikutelt keegi ei ootagi
Laidoneri sõnul oli selle liini omamine elutähtis idas olevate eesti vägede jaoks. Soomusrongide tegevuseks oluline. Sakslasi ei lubatud lasta üle selle joone, tegelikult olid nad seda juba paar päeva tagasi teinud, seega oleks sakslastelt palutud tagasitõmbumist. Läbi rääkima asus alampolkovnik Nikolai Reek. Landeswehrlased jõudsid Võnnu läbirääkimistele 4. juunil. Reek on öeldnud, et Landeswehrlastel puudusid volitused läbirääkimiseks. Pigem oli siiski tegemist tahtmatusele kokkuleppele jõuda. Reek läbirääkimisi ei alustanud, vaid andis landeswehri esindajatele kaasa ultimaatumi tagasi tõmbuda, vastasel juhul koheldakse neid kui vaenlasi. Reegi nõudmine oleks ka siis olnud võimatu, kui Sa pool oleks nõuetele vastaselt käituda tahtnud. Sakslased kutsusid Reegi uuesti läbirääkimisele, kuid oli juba hilja, Reek oli juba soomusrongidele nõuete täitmist kontrollima läinud.