sõnastama nii, et see sobib meie varasemate hinnangutega Omistuste tegemise teooria Inimesed käituvad kui naiivsed teadlased kogudes faktilist infot ning kasutades seda võimalike põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad. Üheks kõige tähtsamaks teiste inimeste kohta tehtavate omistuste aspektiks on see, kuidas me hindame tahtlikkust. Kui peame kellegi tegu tahtlikuks, siis teeme omistusi isiksuse, eelsoodumuse või kavatsuse kohta ja jätame täiesti kõrvale mõtte, et see tegu võis olla tingitud konkreetsest situatsioonilist või keskkonnast. Näide: te palute oma uuel ülemusel väga olulise aruande jaoks päeva lõpuks andmed saata. Õhtul tema poole pöördudes, selgun, et ta on selle tegemata unustanud. Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks
1) tegevus või tegevusetus 2) seaduses ettenähtud tagajärg 3) põhjalik seos teo ja tagajärje vahel 4) isiku erilised isikutunnused 5) teo modaliteedid Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on: 1) Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel 2) Teo motiiv 3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu. Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult. Tahtlikkus jaguneb veel omakorda kaheks: otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel.
tähelepanu nõrkus, ei suuda sellisel määral nagu eakaaslased oma tähelepanu suunata ja juhtida. On sarnased väiksematele lastele, kes on suuresti keskkonna poolt juhtivad. Kas siis teiste inimeste poolt, et tuleb suures osas näpuga näidata, kuhu tähelepanu juhtida, või muude keskkonnastiimulite poolt. Kujuneb tahtlikkuse aspekt tähelepanus hilinemisega. Tavaarenguga lapsed vajavad õpetaja suunamist, kuid koolis olles on omandanud mingil määral tahtlikkust, siiski suudavad tahtlikult ise ka tähelepanu hoida, arengu käigus see võimekus suureneb. ÜÕR lapsed selleks hetkeks, kui peaksid olema koolivalmis, ehk siis 7aastaselt, nad ei suuda oma tähelepanuga ise midagi ette võtta, on eksitavad keskkonna poolt, ikka õpetaja on see, kes lapse tähelepanu suunab. Selleks et saaksime tahtlikult oma psüühikat suunata, peab olema kõneareng sel tasemel, et saaksime endale öelda, et nüüd ma vaatan seda ja teist. See puudutab sisekõne arengut
annaabi.ee 
