karistatavast teost kas kuriteost või väärteost.Vastupidi,kui ühel tasandil on vastus eitav ei liiguta edasi järgmisele tasandile.Selle süsteemi järgi on ka üles ehitatud KarS-i 2 peatükk. I tasand On teo koosseisu pärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteo kooseisus toodud tunnustele.Tuleb muidugi arvestada et eriosa süüteo koosseisude osa ühised tunnused on n.ö. sulgude ette tooduna olemas juba üldosas. N.t. kõik teod võib jagada kas tahtlikeks või ettevaatamatusest. II tasand Tegelikult II tasand ei tuvasta koosseisupärase teo õigusvastasust.s.t. et ei ole vaja tõendada et tegu on õigusvastsne.KarS-i eriosa süüteo koosseisud on nii moodustatud et neis juba eeldatakse teo õigusvastasust. Tegelikult õigusvastasus tuleb tuvastada negatiivselt s.t näidata et ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. N.t. isik tegutses hädakaitse seisundis.Õigusvastasuse puudumine
positsioonil asuv proponent alati võtta kasutusele ka loogiliselt korrektse argumentatsiooni, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Ent enamasti peetakse demagoogia all siiski silmas inimeste teadlikku eksitamist. Demagoogilised võtted on laialt levinud poliitilises ja paraku ka õiguslikus argumentatsioonis. Enamasti tugineb demagoogia materiaalsetele loogikavigadele ning oskuslik demagoog püüab vältida formaalseid vigu. 10 Paljud autorid liigitavad tahtlikeks või mittetahtlikeks ainult materiaalseid vigu, jättes formaalsed vead omaette klassi. Allpool lähtutakse siiski seisukohast, et tahtlus ja loogiline kehtivus on üksteisest sõltumatud tunnused ega saa korraga olla liigituse aluseks, mistõttu formaalne loogikaviga saab ikkagi olla ka tahtmatu. 12 MATERIAALSED LOOGIKAVEAD
Wernicke piirkond, mis juhib kõnest arusaamist, asub külgkurrust allpool, ja seega ka sensoorsetest väljadest allpool. Muudel ajukooreväljadel töödeldakse meeleorganitest laekunud teavet, näiteks nägemisteave saabub kuklapiirkonda. Üksikute väljade vahel on ühendused (assotsiatiivsed piirkonnad), mis võimaldavad teha tunnetuse alusel järeldusi ja arendada tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat. Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib