või seadused. Ta ütleb, et võim lokaliseerub indiviididele avaldatud mõju kaudu (Fox 1993a). Ka Jacques Derrida tegeleb regionaalse ehk lokaalse tasemega. Iga konkreetne võim konstrueerub ajastu diskursuse. Viimane määrab ära, kes hullumeelne, mis nauding. Võim toodab diskursust. 18. Milliseid kultuuriteoreetilisi positsioone võiks nimetada pessimistlikeks, milliseid optimistlikeks? Äärmist pessimismi esindab Schopenhauer tema tahteteooria järgi on maailm selles tähenduses kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. Samas üldiselt on inimesel parem mitte sündidagi; sest elame halval ajal ja elu on lakkamatu võitlus. Leibnizile vastupidiselt väitis, et elame kõige halvemal ajal. Prantsuse filosoof Auguste Comte pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi
Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid. Eesti riiklik süsteem deduktiivsele ülesehitatud (üksikult üldisele). Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria. Võimude tasakaaluteooria. Lepingud peaksid olema osapoolte suhtes tasakaalustatud. Peab eksisteerima tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2) Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
Kasutuskeeldu rikkunud või keelatud mõjutust teostanud pool peab hüvitama teisele poolele sellega tekitatud kahju (TsÜS §107) Kui tingimus on võimatu, või vastuolus seaduse või heade kommetega, siis on tehing tühine (TsÜS 108-109) 6. Tehingute ja tahteavalduse tõlgendamine Tehingute tõlgendamise eesmärk on tegeliku tahte väljaselgitamine Tehingu tõlgendamise teooriad: 1) Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamine (tahteteooria ehk subjektiivne tõlgendamine) – eesmärgiks on poolte tegeliku tahte kindlakstegemine; mida „tegija“ silmas pidas 2) Kindlale isikule tehtud tahteavalduste tõlgendamine (väljendamisteooria ehk objektiivne tõlgendamine) – aluseks on väljendatud tahe (privaatautonoomia), kuidas „saaja“ võis aru saada 3) Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamine (väljendamisteooria ehk objektiivne tõlgendamine)
annaabi.ee 
