Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: · heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). · Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel).
või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel).
Selle alusel eristatakse: 1) Tahtmatut geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. Passiivne ja sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. 2) Tahtelist tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. 3) Tahtelisjärgset tähelepanu säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuste komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunast eristatakse: 1) Sensoorset väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. 2) Ideaalset mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu. 3)Motoorset tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest: 1) Fokuseeritud tähelepanu valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile
annaabi.ee 
