peale mõeldes ja eelkõige arvestades laste vajadusi ning lähtudes nende huvidest. Igal lapsel on õigus nende väljatöötamisprotsessist osa võtta või kasutada selleks valitud esindajaid. Valitud esindajateks peetakse erinevaid lastekaitse eksperte ja sotsiaaltöötajaid. 1.2.10 Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine Lapse sotsiaalseid õigusi tohi piirata vaid seaduslikel alustel ja last arvestavalt. Laps on samamoodi tahtelt vaba indiviid nagu täiskasvanud. Sellepärast ei tohi tema sotsiaalseid õigusi ilma veenva vajaduseta ka piirata. 1.3 Laste kehaline väärkohtlemine Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud . Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline
Tekstid loovad pildi milline kuningas pidi olema, mitte milline ta ilmselt päriselt oli. Kuningas määras kõrgemad riigiametnikud. Ntks vesiir- pmst nagu peaminister, korraldas riigiasju. Samuti määrati ka kohalike piirkondade Nomos-ide asevalitsejad. Need valitud mehed ametitesse olid alati ülikusuguvõsast. Oma hauakambrites rõhusid need ametnikud mitte oma päritolule, vaid tema edutamist jms kuninga poolt. Ideoloogiliselt rõhuti sedaühesõnaga koguaeg, et edu sõltub kuninga tahtelt. Nendest allpool asus keskmine ametnikkond ehk kirjutajad. (samas, ka ülikute kohta võis kasutada kirjutaja nime). Need kirjutajad olid ülemkoht (meie jaoks pmst nagu keskkkiht) kontrollisid siis alamate inimeste elu (talupojad/töölised jne). Need inimesed ei olnud orjad, aga nad ei olnud ka vabad- olid sunnismaised- allutatud riiklikule tööle, ja selle üle pidasidki kirjutajad arvet. Pandi
· Inimesele on loomuomane omahuvi · On konflikt indiviidi (omahuvi) ja riigi (kodaniku kohustuse) vahel · Moraal (pühendumine teistele inimestele) pole inimesele loomulik, seetõttu ei tulene see loomusest, vaid kokkuleppest. · Kokkulepped/tavad on ülemad loomusest! Ratsionaalne motivatsioon · "Kes loobub vabadusest, ütleb lahti oma inimsusest, inimõigustest, isegi kohustustest. ... Taoline tegu ei ole inimesele loomupärane ja kui tema tahtelt võetakse viimnegi vabadus, jäetakse ühtlasi tema teod igasuguse moraalse väärtuseta." (ÜL 1.4) Mida ühiskondlik leping ei ole? · 1) ei ole patriarhaalne autoriteet - ei ole analoogiat perekondliku võimumudeli ja ühiskondliku võimumudeli vahel. (Aristoteles, Locke) · 2) ei ole seotud jumaliku õigusega. · 3) ei saa kehtida tugevama õigusel. Võim ei saa põhineda toorel jõul, vaid peab tuginema seadustele. (Leviatan ptk 18)
annaabi.ee 
