kütteseadme asukoha äranäitamisega (plaanidel ja lõigetel); · küttekolde liik ja ehitamiseks kasutatavad materjalid; · küttekolde kütmiseks kasutatav kütus ja võimsus; · küttekolde ja suitsulõõri ohutuskujad ning meetmed soojuskiirguse edasikandumise takistamiseks süttivate ehitiseosadeni; · küttkolde kasutamis- ja hooldusjuhised; · küttekolde ja suitsulõõri puhastamis- ja hoolduse võimalused (puhastus-ja tahmaluukide paiknemine. Olulisemad nõuded on, et suitsulõõri välispinna temperatuur ei ületaks 800 C ning ohutuskuja põlevast ehitiseosast peab olema vähemalt 100mm. Kui suitsulõõr läbib vahelae või katusekonstruktsiooni tuleb see isoleerida 100mm paksuse mittepõlevast materjalist isolatsioonimaterjalina. Samuti ei üldjuhul kasutada ventilatsioonilõõri suitsulõõrina. Inimestele aga võiks ikka ja jälle meelde tuletada järgmist:
Ainult piksevarrast. Korstent ei tohi katta põleva materjaliga tapeet või puit. Korstnal peab olema tähistus vastavalt standardile. P.1.2 Ahju soojasalvestust mõjutavad tegurid. Ahju võime salvestada kütmise ajal endasse teatud hulk soojust ja see anda mingi aja jooksul hoonesse tagasi. Mida pikema aja jooksul see toimub seda parem on ahju soojasalvestus. Mis mõjutab seda? 1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem. 2.Ahju mass Ukse pidavus, siibrite pidavus, tahmaluukide pidavus. Hoone enda soojapidavus. P1.3 Kamina suitsutõkke ehitus ja otstarve. Suitsutõke on kaminal, mille peal on korsten. See on selleks, et suits ei tuleks tuulega korstnast tagasi. See tõkestab tuule löögi. See tõke võiks olla kumer, et suunata suits tagasi. Kõri tekitab kolde laes suitsu liikumise ja käivitab korstna. See tekitab suitsule kiirenduse ja surub suitsu korstnasse. Kui korsten on kuum ,siis ei tule tuule löök läbi. P2.1 Õhkkütte kamina ehitus ja tööpõhimõte
siis tuleks kasutada spetsiaalseid fassaadipuhastusvedelikke vastavalt nende kasutusjuhistele või pöörduda fassaadipuhastusfirmade poole. · Veenirede jäljed Tekkivad peamiselt ehitusvigadest ja esinevad küllalt sageli. Puhastamiseks tuleb pinda algul harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi Nõejäljed võivad tekkida pliidi-, kamina-, ahjusuude, tahmaluukide jt. avade kohal. Esmane on märgharjamine pesuainega. Tugevamate plekkide puhul aitavad erivedelikud, tärpentin, lakibensiin jt. orgaanilised lahustid. · Värv Värvi pehmendamiseks kasutada tavalisi värvieemaldeid. Järgneb kaapimine, pesu pesuainega ja loputamine puhta veega. · Õli, bituumen, pigi Bituumeni- ja pigiplekid eemalduvad hõlpsasti külmaga. Eemaldamiseks kasutatakse erivedelikke. Võib kasutada tärpentini, petrooleumi, lakibensiini jt. orgaanilisi lahusteid. Pind
annaabi.ee 
