5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erinevatel automarkidel ja mudelitel on tahhomeetri ja spidomeetri asukoht erinev. Mõnel asub tahhomeeter/spidomeeter paremal mõnel vasakul. Ja mõne tahhomeetril on numbrid sarnased spidomeetriga, seega on kerge neid omavahel segi ajada. Oleks parem kui tahhomeetril oleks 30 asemel näiteks 3 jne. 7. Arva milline nupp kontrollib projektori ekraani. Lüliti tuleks panna, selle seadme kõrvale mida ta kontrollib. 8. Ups ma avasin kogemata pagasniku. Mõnel autol on pagasnikuluugi avamise ja bensiinipaagiluugi avamise nupud üksteise juures.
nihked. KIIRUS füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihke suurust. Kiirus on vektorsuurus(kiirusel on olemaso ma suund) Tähis: v LIIKUMISVÕRRANDID saame määrata keha lõppasukoha koordinaadid. LIIKUMISGRAAFIK näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast. KESKMINE KIIRUS näitab, millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt ühes ajaühikus. HETKKIIRUS näitab keha kiirust antud hetkel. (spidomeeter, tahhomeeter) ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra KIIRENDUS kiiruse muutus ühes ajaühikus Tähis: a KIIRENDUSE SUUNAD - 1. kiireneval liikumisel: a>0 (positiivne) 2. aeglustuval liikumisel: a<0 (negatiivne) LIIKUMINE MAA MÕJUL liikumine, kiirendusega. Kiirendus on üldiselt alati ühesugune ja võrdub 10 m/s2 Valemites asendub a väärtus g väärtusega. Pean meeles:
4, 6 või 8 ühendusklemmi, ehitusviisilt on nad on sünkroonmootorid, mille rootor pöörleb vastavalt staatorimähisesse antud taktimpulssidele ja mille pöördenurk on määratud läbitud sammude arvuga. 4)servomootor Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust. 5)pneumaatiline mootor Pneumomootor ehk suruõhumootor on mootor, mis muundab gaasi rõhuenergiat mehaaniliseks tööks.Pneumomootorite eeliseks on suur liikumiskiirus. Puuduseks aga väike arendatav pöördemoment ja jõud.Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor
1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem
Ameerika motospordi ja 426 hobujõulise(mootori) Hemi suhtes. Dodgel oli vaja erilist autot. Lynn Towsendi juhtimisel 1966 charger sündiski. Auto ehitati valmis ja 1965 aastal oli see autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse. 1965 Dodge Charger 1966-1967 Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks. 1966 chargeri armatuurlaud Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6.3 L) 4-silindriline ja uus 426 Street Hemi. Enamus 1966 aasta chargereid sai tellida võimusega 325 hobujõudu (242 kW ) 383 ³
asukohta ning ka siis, kui on tarvis saavutada sünkroonsus. Neil põhjustel on seda tüüpi mootorit laialdaselt kasutatud printeritest, skännerites, andmekandja lugejates, mänguautomaatides jne. Samuti kasutatakse samm-mootoreid tööstusseadmetes, mis nõuavad suurt täpsust.Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust.
9 158 muutuval koormusel. Selleks võrreldakse juhtimissüsteemis pidevalt etteandekiirust * (seadekiirust) mootori tegeliku kiirusega . Tagamaks kiiruse juhtimist laias vahemikus, eriti aga madalatel kiirustel, tuleb kasutada suure eraldusvõimega tahhomeetreid ja väga lühikesi kvantimisaegu (samme). See nõuab kiiret arvutusprotsessi ja seega võimsat mikroprotsessorit. Mõõtetundlikkuse saavutamiseks ühendatakse tahhomeeter vahetult mootori võlliga, kus signaal on võrdeline pöörlemiskiirusega. Tegeliku-ja seadekiiruse erinevus määratakse kiiruse regulaatoris ning reguleeritakse muunduri võimsust selliselt, et mootor vähendaks kiiruste erinevust. See nõuab kiiruse reguleerimiseks suletud kontuuri. Elektriajami suletud kiirusekontuur on toodud joonisel 4.9. Juhtimisobjekt omab ülekandefunktsiooni ko
annaabi.ee 
