· SEGUGA TÖÖTAMINE Tavapärane viis Marokos töötada Segu kantakse kelluga pinnale ja peale esmast tahkumist silutakse väikeste puust hõõrutitega. Selle käigus tihendatakse pinda juba mõnevõrra. Edasi silutakse pinda pisikeste plastist pahtlilabidatega. Sealt edasi aga poleeritakse ja tihendatakse pind kiviga väikeste ringide kujuliselt lihvides. Tadelakt peab olema ennea kiviga lihvimist sellise määrani tahenenud, et seda saab poleerida. Tahenemiseks kuluv aeg võib suurtes piirides varieeruda. See sõltub nii aluspinna veeimavusest, pinna jääkniiskusest kuivamistingimustest jm. Uuem viis Tadelakt kantakse Veneetsia kelluga õhukese kihna pinnale. Lastakse veidi tahkuda ja kantakse seejärel teine õhuke kiht peale. Lastakse mõni aeg tahkuda ja silutakse seejärel Veneetsia kelluga. Edasi silutakse plastist pahtlilabidaga ning poleeritakse ja tihendatakse kiviga. Plastist
Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis ja rohkem kihte, kusjuures peale igat kihti tuli anda piisavalt aega tahenemiseks. Ühekordne liiga paks lubikrohvi kiht viib pragude tekkeni. Kaltsiumkarbonaat (lubimördi, -värvi, jt ainete koostisosa) reageerides vihmaveega allasadava väävelhappega moodustab kaltsiumsulfiidi ehk kipsi. Kips reageerides veega paisub ning see protsess on ka üheks fassaadikahjustuste põhjuseks. Protsessi tekke oluliseks komponendiks on vesi. Seega tuleb fassaade kaitsta vee eest. Lubivärv ei kaitse lubikrohvi piisavalt. Veekindluse tõstmiseks võib lubivärvile kanda
kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine · Kultivaatorid jätavad maa vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast Libistamise peamine ülesanded · Pindmise mullakihi tasandamine, mis omakorda vähendab auramise pinda · Pinna mikroplaneerimine - likvideerib mikrolohud · Purustab mullakooriku ja -pangad · Loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks ja külvisügavuse saavutamiseks · Mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega · Soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete Idanemist Libistamise tulemus · Libisti täidab oma ülesannet sel juhul, kui künniviil korralikult kobestub · Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma · Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud · Sobivam mullaniiskus on 50-60% maksimaalsest
(enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal. Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk
annaabi.ee 
