PAHTELDAMINE · Siler 4 on sobib vuukide täitmiseks ilma vuugilindita. · Vuukide-aukude täitmisel suruda pahtlisegu pahtlilabidaga põhjani vuukidesse-aukudesse. · Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada.
sooladega. See võimendab aga lainetuse kulutavat tööd ja ka külmumist-sulamist. Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala veejuhtimisomadustega tsemendi kasutamises ja õigetes lisandites või asendusmaterjalides, sest degeneratsioon ei põhjusta hävitavaid tulemusi paljudes kliimades. See põhjendab betooni nii levinud kasutuse sadamates. Hapete rünnak Segu tahenemise protsess on leeliseline, mistõttu võib tsementi pidada happekindlaks. Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht. Nende ärahoidmiseks mängib suurimat rolli kvaliteetse tsemendi ja õigete lisandite kasutamine. Vajadusel saab betooni pindasid katta ka ettenähtud vahenditega. Betooniosakeste ja räni reaktsioonid leelisega
Tavaliste kahhelkivide asemel saab vannitoa seinad, põrandad, valamud, vannid ja ka lauapinnad katta tadelakti seguga ning saada sel moel eripärased pinnad. Need võivad loomulikult olla ka kumerad. Tadelaktiga töötamine nõuab keskmisest suuremaid käsitööoskusi. Pulber segatakse külma veega tihedaks pastaks. Segu võib kõikide lubja suhtes püsivate pigmentidega toonida. Krohv kantakse kahes kihis, ca 2 mm paksuselt pinnale. Tahenemise järel silutakse seda pahtlilabidaga ning tihendatakse ja poleeritakse kiviga väikesi ringikujulisi liigutusi tehes. Kiviks sobib basalt, ahhaat, graniit või muu väga tihe ja poorideta kivi. Tadelakt peab nii kaua tahenema, kuni seda saab hakata poleerima. See hetk sõltub palju aluspinna veeimavusest ning sellest, palju seal niiskust algselt oli. See võib suurtes piirides varieeruda. Vähemalt 24 tunni pärast kaetakse pind oliiviõliseebiga ja poleeritakse kiviga uuesti. See annab
aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged
segamüüritises esinev erinev temperatuur ja niiskusreziim fassaadipragusid. Nakkekrohv peab valmistama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel. Seetõttu tuleb ta teha võimalikult karedana. Kiht tehakse õhukese, umbes 90% pinnast katva kihina. Nakkekihti ei tasandata. Kui nakkekiht on tehtud poorsele alusele, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. · Põhikrohvimine ehk täitekiht Põhikrohv tehakse pärast sisseviskekihi küllaldast kivinemist. Sisseviskekihiga õgvendatakse seina- ja laepinnad krohvipinnale ettenähtud tasasuseni. Kiht kantakse olenevalt pinna ja mördi liigist 5-12 mm paksuselt. Mehhanismidega krohvimisel kantakse põhikrohv peale ühes või kahes kihis. Kui põhikrohvimine tehakse mitmes kihis, peab eelmine kiht olema piisavalt kivinenud. Korraga võib paigaldada 15-20 mm paksuselt
Sammuti väljendub see ka puistete boniteedis, mis ulatub vastavalt V-st kuni I-II boniteediklassini ( Raimo Kõlli, 2012; lk 322). Kuna antud kaeva asub haritaval maal siis hindepunktid varieeruvad 25-50 hindepunkti vastavalt lõimisele. Antud kaeve hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal mõjutab viljakust suuresti suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Rähkmullad on suure toitainetesisaldusega, vastupidava sturktuursusega ja kiire tahenemise ja soojenemisega. Nende kasutamise määrab ära siiski enamasti nende kivisus, sest see näitab nende viljakust ja mõjutab haritavust. Kõige rohkem takistab hairimist rähk, kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra. Kohapealt
annaabi.ee 
