struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks, anioniitseteks voi mitteioniitseteks. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Raskmetallisisaldus siiski piirab kasutusviise ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Muda kasutatakse väetisena ka haljastuses. Ülejääk viiakse prügilasse. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel
Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab
polümeere. Need jagunevad kationiitseteks (positiivse laenguga ioonid), anioniitseteks (negatiivse laenguga ioonid) või mitteioniitseteks (ilma laenguta osakesed). Konditsioneerimiskemikaali valik oleneb muda omadustest ja määratakse katseliselt. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud, kuid kogu muda ei suudeta sealgi kasutada. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega
annaabi.ee 
