MEELEELUNDID SILM SILM nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest(laug,ripsmed,lihased) Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal. Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele. Esemet peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta,silmaava, läätse klaaskeha, ja koonduvad võrkkestale.kujutis moodustub võrkkestale vähendatult ja taguspidi. Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemishaisting. Võrkkestas leidub 2 tüüpi valgustundlikke valgusakke: Kolvikesed nägemine päevavalguses,eristavad värvusi. Kepikesed nõrk valgus, eristavad heledat tumedast. Vikerkest ehk iiris pigment, sõltub silma värvus Kollatähn pupili vastas asuv koht kus asuvad inult kolvikesed.(nägemisteravus parem) Pimetähn koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.
Kõndides hoiab tasakaalu kui kannab pealael raamatut vms. Oskab kõndida kikivarvul, seisab ja hüppab ühel jalal. Oskab kõndides rütmi kaasa plaksutada. Jookseb pehmete vetruvate sammudega, oskab jooksul suunda muuta. Sooritab koos õpetajaga võimlemisharjutusi. Oskab teha kukerpalli ette, silda ja poolspagaati. 2. Hüplemine ja hüpped. Hüppab koosjalgadega ja ühel jalal kohapeal, edasi ja taguspidi. Harjutab hüppenööriga hüppamist. Hüppab üle madala nööri, teeb hooga- ja hoota kaugushüppeid. Sooritab erinevaid hüppeid: sulghüpped, galopphüpe, sügavushüpped, hüpaksamm, käärhüpe. 3. Vahendite kasutamine. Põrgatab ja püüab palli. Viskab kaugus- ja täpsusviskeid. Mängib kaaslastega pallimänge. Teab lihtsaid reegleid korvpallis, jalgpallis, rahvastepallis. Mängib sulgpalli, püüab ,,lendavat taldrikut". Kasutab töövahendeid:
· liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine · hingavad lõpustega · avatud vereringe · moondega areng (vaeg või täis) · avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid rohenäärmed · lahksugulised · ujub taguspidi, kõnnib edaspidi OKASNAHKSED · keha enamasti kiirjas (5 kiireline) · veega täidetud torusüsteem, ühenduses jalakestega · elavad vaid vees · elavad vabalt; liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil · toeseks lubiplaadikestest sisetoes naha all · sooltoru lõppeb pärakuga; maksasagarad · närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha
Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatkse niisugust funktsiooni y=F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F´(x)=f(x) Algfunktsioone võib olla palju sest suvalist konstanti C, ei tea. Funktsiooni y=f(x) määramata integraaliks nimetakse avaldist y = f ( x) dx = F(x) + C, kus F(x) on funktsioonif(x) algfunktsioon ja c konstant , mida nimetatakse inegreerimiskonstandiks. Integraali seos tuletisega Integreerimise põhivalemid saadakse tuletiste põhivalemite taguspidi rakkendamisel. Nende kontrollimiseks tuleb leida parema poole tuletis, mis peab võrduma integraalialuse funktsiooniga. Mõnede (xa, sin x, 1/x) integreerimisvalemite tuletamine. Tuletise rakendused Lopitali valem Ligikaudne arvutamine Ritta arendamine Rolli ja lagrange teoteemid Funktsiooni uurimine Joone puutuja ja võrrand Numbriline arvutamine Kiirused ja kiirendused-füüsikalised rakendused Integraali arvutamine tabeli kaudu Mõne valemi tõestamine.
annaabi.ee 
