pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurgikut painutasin need tõpselt 90 kraadi alla. Sõitsin koju. Kui see sai tehtud, panin käed rusikasse nii, et traadid saaksid käes vabalt liikuda edasi-tagasi (nagu talle saba). Hoidsin traate käes vastu kõhtu, neerude piirkonnas ning ootasin tulemust. Tulemust näed kui, traadi otsad hakkavad keha poole tõmbuma, mida lähemale
Ma võisin olla küll nelja klassi haridusega, kuid räägitakse et ma olin kaval ja kiire taibuga. Mind võib tunda, kui meest kes ehitas Berliini müüri ja viis Vene raketid Kuubale, kuid samas vabastasin miljoneid GULAG-i vange. Pärast II MS üritasin ka aidata Ukraina majandust, kui see kukkus kahjuks kokku ja tõi kaasa näljahäda. Räägitakse, et mulle olevat omane lihtne, kuid osaliselt labane käitumine. Näiteks 1960. aastal ÜRO Peaassambleel haarasin jalast kinga ja tagusin sellega vastu kõnepulti. 1964. aastal korraldasid minuga rahulolematud kommunstliku partei liikmed Leonid Brežnev ja Juri Andropov riigipöörde ja pärast seda juhtis NSVL L. Brežnev. Elasin viimased aastad sotsiaalpensionärina ja olin maha vaikitud. Surin 14. oktoobr 1964. Aleksander Solskjdd: Minu kirjanikukarjäär sai alguse sulaajal, kui Hruštšov avalikustas minu esimese teose "Üks päev Ivan Denissovitši elus". See tõi endaga kaasa palju tähelepanu ja
siiski sisse murtud ja see hiljem taas pitseeritud. 26. november 1922. Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud. Aeglaselt, meile nis, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati kigust kivirusu, mis sulges ukse alumist osa, kuni lpuks seisis meie ees kogu uks. Otsustav silmapilk oli saabunud. Vrisevi ksi tagusin ma vasakusse lemisse nurka vikese avause. Pimedus ja thjus nitasid, et nii kaugele, kui lbipistetud raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist
süsteemist põgeneda. Tabava võrdluse ühiskonna ja pungi teemal tõi Ivo Uukkivi, öeldes: Minu reageering punkarina ümbritsevale oli sisuliselt sama nagu siis, kui mind väikse poisina sunniti sööma rasvast hapukapsa suppi karvaste ja võbelevate keedupeki tükkidega, supp kogu oma koostisega oli minu seedekulglale äärmiselt jälk, ometi püüti mulle sisendada, et see on väga hea ja paremat asja polegi olemas... reaktsiooniks tollal oli kisa ja oksendamine. Juba järgmisel päeval tagusin ümber kõik lasteaia prügikastid. Kasvades ja suuremaks saades ronisin lavale ja ropsisin seal välja kõik mis sisse oli topitud.136 Samas ei saa tõe huvides mainimata jätta neid, kes lihtsalt pungiga kui uue moevooluga kaasa jooksid. Punkriietuse dekoratiivse poole võluvust mainisid intervjuudes ka tõsihingelised punkarid (Anti Pathique, Merca ja Freddy Grenzmann). Punk andis neile noortele, kes pungi
oli see onni tagakülg ja polnud oodata, et keegi läheks sinna nuuskima. Paadini oli igal pool rohumaa; nii ei jäänud must jälgi. Käisin kogu tee veel kord ja vaatasin järele. Seisatasin kaldal ja vaatasin jõele. Kõik oli korras. Võtsin siis püssi ja läksin veidi maad metsa, et mõnda lindu lasta. Äkki nägin metsikut siga. Sead muutuvad ruttu metsikuks, kui nad rohtlataludest põgenevad. Lasksin selle poisi maha ja viisin ta laagrisse. Siis võtsin kirve ja lõin ukse sisse. Tagusin ja raiusin sealjuures tublisti. Viisin sea sisse ja kandsin taha laua juurde; siis lõin talle kirvega kõrisse ja panin ta maha, et veri maha jookseks -- ütlen maha, sest see oli maa: kõvaks tambitud maapind, mitte laudpõrand. Hea küll, seejärel võtsin vana koti ja panin sinna hea hulga suuri kive -- nii palju kui ma jaksasin kanda -- ja vedasin koti sea juurest ukseni ja läbi metsa alla jõe aarde. Sinna uputasin koti, ja see vajus põhja, nii et midagi ei paistnud
annaabi.ee 
