korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisidet õppimise kohta ilma hinneteta. Seega hindamine ie ole vajalik. Kui aga olemasolev süsteem nõuab seda tuleb seda teha väga hoolikalt. (lk4) Hindamine on vaieldamatult üks selliseid tegevusi, mis olulisel määral mõjutab õpilaste õpitahet kui õpetaja õpitahet. Sisuliselt saavad hindamise kaudu nii õpilased kui õpetajad tagasisidet selle kohta, kas nad on olnud tublid
ekstraverbaalsed vahendid. Interferents on teadlikult teise keele ütluse kasutamine. See on negatiivne ülekanne teise keelde. Kõige enam on seda sõnavara tasandil aga suur osa uuringud on tehtud inglise keele tasutal ja ei ole niipalju morfoloogilisi interferentse. Meil on seda rohkem, palju on aktsenti ja vähem uuritud on prosoodiat. Aktsent tuleb veast oma kõne planeerimisel. Aju planeerib häälduse vastavalt esimesest keelest ja aju ei ole saanud tagsisidet selle ebasobivusest. See ei ole motoorne probleem vaid planeerimise probleem. Näiteks pearõhulise silbi hääldamise erinevus erinevates keeltes.Sõltub kindlasti emakeelest. Interferents sõnavahetuse tasandil võib esineda tõlkelaenus – mitmekeelne inimene tõlgib keelt sõna-sõnalt; foneetilise järjestuse otsene ülekanne ühest keelest teise kus gramaatika tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed
seksuaalsust, kui ka psüühikat ja hinge (Rogge 2002: 40-43). 8 3. Laps ja lapsevanemad Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest nad on tasu saanud ja ei väldi karistust toonud käitumisi, vaid kasutavad tasusid ja karistusi kui olulist tagsisidet oma tegevuse planeerimisel (pikemalt Hoffmann, Paris, Hall, & Shell, 1988). Tasud ja karistused on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Näiteks, kui 5- aastane poiss viib pärast õhtusööki oma nõud ise kraanikaussi ja ema naeratab talle või kui 4- aastane laps lükkab hoogsalt laualt maha ajalehtede hunniku ning isa vaatab seejärel kulmu kortsudades otsa. Heakskiit soodustab samasuguse käitumises kordumist, grimass või
annaabi.ee 
