rohkemgi, sõltuvalt vee läbipaistvusest. Siiski kõige enam kasutatakse kala otsimiseks hüdrolokaatoreid. Hüdrolokaator võib kalaparve avastada pea kõikidel sügavustel ja mitme miili kaugusel püügilaevast. On võimalik hinnata ka kalaparve liikumist, tihedust jne. Hüdrolokaatoriga jälgitakse kalaparve kuni seinnooda kokkuvademise lõpuni. Nooda heitmine Seinnoot seatakse püügivalmis lapatakse noodaplatvormile, kinnitatakse kokkuveotrossi otsad ja seatakse töökorda muud taglastuselemendid. Nooda lappamist noodaplatvormile alustatakse nn. jooksutiivast ja lõpetatakse lõputiivaga e. päraga. Tuleb jälgida, et alumine selis oleks nooda sisseheitmiseks nooda seespool ja ülemine selis välisküljel. Kindlsti tuleb nooda ettevalmistamise ajal kindlaks teha tuule suund ja tugevus, ka hoovustel, kui see on võimalik. 5 Saagi suurus sõltub väga tugevasti nooda heitmisest
Siiski kõige enam kasutatakse kala otsimiseks hüdrolokaatoreid. Hüdrolokaator võib kalaparve avastada pea kõikidel sügavustel ja mitme miili kaugusel püügilaevast. On võimalik hinnata ka kalaparve liikumist, tihedust jne. Hüdrolokaatoriga jälgitakse kalaparve kuni seinnooda kokkuvademise lõpuni. Nooda heitmine Seinnoot seatakse püügivalmis lapatakse noodaplatvormile, kinnitatakse kokkuveotrossi otsad ja seatakse töökorda muud taglastuselemendid. Nooda lappamist noodaplatvormile alustatakse nn. jooksutiivast ja lõpetatakse lõputiivaga e. päraga. Tuleb jälgida, et alumine selis oleks nooda sisseheitmiseks nooda seespool ja ülemine selis välisküljel. 37 Kindlsti tuleb nooda ettevalmistamise ajal kindlaks teha tuule suund ja tugevus, ka hoovustel, kui see on võimalik. Saagi suurus sõltub väga tugevasti nooda heitmisest
( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju . Võrk sein hirmutab kala ja põgenev kala satub üha kitsenevasse nooda ossa . Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest , pära täituvusest , traali paiknemise sügavusest) ja taglastuselemendid (õõnesujukid , raskused) . Õõnesujukite ülesanne on tagada traalnooda vertikaalava ja raskuste ülesanteks on samuti tagada traalnooda vertikaalava . Traal lastakse vette , traaltrumlilt maha keritud kaablite ( kaablid võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava ) otsad ühendatakse laevapäras rippuvate traallaudade külge . Kaablite sisselaskmise järel läheb pinge üle traallaudadele ja vaier jääb pingevabaks
annaabi.ee 
