ühised juured ja neist võrsuda tõotav ühine tulevik. Nüüd on mesinädalad möödas, niihästi vanas kui uues Euroopas. Seistakse silmitsi pragmaatilise argipäevaga ning enam ei häbene ükski riik, et talle on esmatähtsad siiiski ta enda huvid. Selles kontekstis tundub kultuur kahe teraga mõõgana. Ühelt poolt ta loob seda mitmekesisust, mis maailma kaedes pakub tunnetusrõõmu ja katalüüsib inimkonna arengut tervikuna. Teiselt poolt loob kultuur rahvusriigi vaimse taglastuse, genereerides muu hulgas isolatsionismi ja hybrist. Üldiselt on Euroopa kunstiinimesed ja intellektuaalid suhteliselt harva, enim kahe suure sõja vahel, olnud oma ülirahvuslike valitsuste suuvoodrid. Sagedamini on nad püüdnud säilitada kainet meelt ja kriitilist mõistust, asetades inimkonna üldhuvid ettepoole sektantlikest. Ent keda või mida on need kultuuriinimesed esindanud? Kes on need, kes käisid ja käivad konverentsidel, assambleedel ja kõikvõimalikel
56. Aasta algas Caesari jaoks sõjaga Armoricas (tänapäeva Bretagne) venettide vastu. See sõda kippus venima, kujunedes arvukate väikeste kindluslinnakeste piiramiseks. Otsustavaks kujunes merelahing Kyberoni abajas.(Morbichani laht). Venettidel olid suured massiivsed purjelaevad, roomlastel vaid galeerid. Kuid järjekordselt päästis neid olukorrast roomlastele omane nutikus: nad lõhkusid vaenlase laevade taglastuse puruks pikkade ritvade otsa kinnitatud sirpidega. Sama aasta sügisel võttis Caesar ette sõjakäigus belgi hõimude morinite ja menappide vastu. Viimased said lahingus lüüa ning põgenesid tänapäeva Hollandi läbipääsmatutesse metsadesse. 55.aastal toimunud Trevera lahingu kohta võiks öelda pigem tapatalgud, sest leegionärid tapsid korratus summas pealetungivaid germaanlasi, nii et vaid vähestel õnnestus üle Reini jõe pageda. Pärast
(Stewart, Twist & Horton 2004:86). Juba Tangi dünastia ajal (618-907) oli Hiinas hakatud ehitama ookenireisideks kõlbulikke laevu. Mingi dünastia algusaastatel oli Hiina laevastik maailma suurim (suuruselt järgmine Venezia laevastik koosnes umbes 300 väikesest galeerist, mis sobisid üksnes Vahemerel sõitmiseks). Kuid auahnele Zhu Dile sellest ei piisanud, esimene samm oli tellida 1681 uut laeva, nende seas hulk aardelaevu. Need olid hiiglasuured kandilise taglastuse ja tohutute lastiruumidega üheksamastilised dzonkid. Juba selle laeva tüür oli 11 meetri pikkune- peaaegu niisama pikk nagu Santa Clara, üks Kolumbuse karavellidest. Nüüd koosnes Zhu Di laevastik 3500 alusest, millest umbes 250 olid suured aardelaevad. Hiina dzonkid võisid ulgmerele jääda kuni kolmeks kuuks ja läbida kuni 7200 kilomeetrit, enne kui olid sunnitud maale minema. Laevade suured mõõtmed ja geniaalne ehitus- nad olid jagatud 8
annaabi.ee 
