Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagavokaalsetes" - 3 õppematerjali

Eesti murrete erijooned
12
doc

Eesti murrete erijooned

Muhu - õ, geminatsioon (tulli 'tuli', lippe 'libe'), ader-tüübis lõpukadu (nõdr 'nõder', adr 'ader'), pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale `hääl : hääle', moa `maa'), kahesilbilistes i-/u-tüvelistes verbides sisekadu (astma `astuma', vierma `veerima'), mi-/me-lõpuline mitm os (rätikumi `rätikuid'), n-tunnus nud-kesksõnas (oln `olnud'). Kihnu - Vokaalharmoonia (lepüb `lepib', sõlõd `sõled', külä `küla'), tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna `tina', sjõluma `siluma'), ä > ja (kjagu `kägu'), pikkade vokaalide diftongistumine (mua `maa'), ü-lõpulised diftongid (käümä `käima'), nn hilisdiftongid (tuät `taat'), s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs `ei pekstud', ei visäs `ei visanud'), lõputa da-tegevusnimi (harjuta `harjutada', riöki `röökida'), des-vormi tunnus -s (harjutas `harjutades', riäkis `rääkides'). Läänemurre

Keeled → Eesti murded
122 allalaadimist
Soome keel
16
pdf

Soome keel

VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………

Keeled → Soome keel
33 allalaadimist
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

 pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale ‘hääl : hääle’, moa ‘maa’),  kahesilbilistes i-/u-tüvelistes verbides sisekadu (astma ‘astuma’, vierma ‘veerima’),  mi-/me-lõpuline mitm os (rätikumi ‘rätikuid’),  n-tunnus nud-kesksõnas (oln ‘olnud’). Sisemine liigendus: Kihnu  Vokaalharmoonia (lepüb ‘lepib’, sõlõd ‘sõled’, külä ‘küla’),  tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna ‘tina’, sjõluma ‘siluma’), ä > ja (kjagu ‘kägu’),  pikkade vokaalide diftongistumine (mua ‘maa’),  ü-lõpulised diftongid (käümä ‘käima’),  nn hilisdiftongid (tuät ‘taat’),  s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs ‘ei pekstud’, ei visäs ‘ei visanud’),  lõputa da-tegevusnimi (harjuta ‘harjutada’, riöki ‘röökida’),

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun