Õpik käsitleb seda kui võru murde murrakurühmana. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald Häälduslikud erijooned · Tugev venepärane palatalisatsioon: näk'k' 'nägi', kavval ' 'kaval' · Silbiharmoonia palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar'ä 'karja' · Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat' · Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared
· geminaat silbi piiridele jäävad kaks kaashäälikut (nt kap/pi) · afrikaat algab klusiiliga, lõppeb s-häälikuga 3) hääliku asukohast sõltuvad positsioonilised nähtused: · palatalisatsioon (kass', pall', loll', vann') · vokaalharmoonia ühed vokaalid esinevad ühtedes, teised teistes ühendites. Ees- ja tagavokaalid esinevad sõnades gruppidena. I ja E võivad esineda nii ees- kui tagavokaalidega. · konsonantharmoonia · assimilatsioon häälikute sarnastumine, kui nad satuvad üksteise kõrvale (nt tulnud on murdes tullud) · dissimilatsioon häälikute eristumine (nt soome k mees mies) 4) prosoodia seotud suurema üksusega, nähtused ületavad ühe hääliku piiri: · rõhk hääldusenergia kontsentratsioon (eesti k 1. silp), rõhulist silpi hääldatakse kõige selgemalt.
Mõjutusi vene murretest. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini. Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus. Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald. Häälduslikud erijooned Tugev venepärane palatalisatsioon: näk’k’ ‘nägi’, kavval’ ‘kaval’ (väike j); Silbiharmoonia – palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar’ä ‘karja’; helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’; tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned;
annaabi.ee 
