looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta sütib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Fosfor on kõige tugevamaid mürke. Üks
jõudma ka kuningatroonile. Teine grupp, kes hakkas Uue riigi ajal esile kerkima, olid preestrid. Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad tegelesid reaalselt jumala teenimisega (nagu Mesopotaamias tegeleti ka Egiptuses jumala kujuga hommikust õhtuni). Teised oli nn puhtad preestrid, kes pidi olema teinud läbi intsiatsioonirituaalid
Kui majapidamise jooksvate tulude-kuluda bilanss on negatiivne, siis on vaja mingist allikast lisaks jooksvatele tuludele oma kulusid finantseerida. Näiteks võib seda teha laenudega või siis müües maha oma vara. Just selliseid tehinguid riigi tasandil kajastavadki kapitali- ja finantskonto. Ja kui sellest ka abi pole, siis tulevad mängu reservid, nt pangakontole tagavaradeks paigutatud säästud. Maksebilansis on riigi säästudeks siis keskpanga välisvaluutareservid. Tabelis 3 on näidatud Eesti maksebilansi struktuuri aastatel 1992-2007. Nagu nähtub, on Eestile iseloomulik jooksevkonto puudujääk. Samas on seda tasakaalustanud kapitali- ja finantskonto pidev ülejääk. Seega on Eesti oma kulutusi finantseerinud finantsvarade ekspordiga. Tasub veel märkida, et maksebilansi üldbilanss on sellele