TVTG MAARDU MÕIS Sirely Kasela 11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see pai...
vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus. Tallinnast ja Põhja-Eestist on Kügelgenilt teada 12 teost. Kogu ta looming koosnes maastikest. Vennad Kügelgenid olid klassitsimi akadeemilise suuna esindajad. Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid.
vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus. Tallinnast ja Põhja-Eestist on Kügelgenilt teada 12 teost. Kogu ta looming koosnes maastikest. Vennad Kügelgenid olid klassitsimi akadeemilise suuna esindajad. Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid.
Ma ei kahetse, et ma otsustasin just need kolm mõisa valida. Minule andis küll see referaat palju juurde, loodan, et lugejategi jaoks leidub siin midagi huvitavat. Pildid Alatskivi loss Alatskivi mõisa peahoone edelatorn Alatskivi mõisa peahoone tagakülg Alatskivi lossi söögisaali kohal lasub sünkmust kirstu meenutav raske lagi Sangaste mõisa peahoone tagavaade Saue mõis Balmorali loss Sotimaal Windsori loss Inglsimaal Kasutatud kirjandus o http://et.wikipedia.org/wiki/Alatskivi_loss o http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml o http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ o http://www.geo.ut.ee/laanelaid/Lossilegendist.pdf o http://pilt.delfi.ee/picture/4093707/ o http://www.mois.ee/tartu/sangaste.shtml o http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=8 o http://www.sauemois.ee/index.php?id=history&lang=et
annaabi.ee 
