aere, argento, auro, quas res aut numerando aut metiendo aut adpendendo in hoc damus ut accipientium fiant, et quandoque nobis non eaedem res /.../ Reaalne kohustus tekib laenamise tagajärjel. Laenukohustus tekib nendel juthudel, mis määratakse kaalu, arvelduse ja mõõtmisega. Siia alla käivad näiteks vein, või, leivaviil, raha, vask, hõbe, kuld. Nende esemetega me arveldame, mõõdame ja kaalume eesmärgiga, et nad oleksid vastuvõteavad neile, kes teatud aja möödudes tagastaksid meile samad asjad. Kaasusest tulenevalt on tekkinud reaalne kohustus laenamise tagajärjel. Kui reaalne kohustus on võetud, tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta. Inst. 3.14 5 /.../ quo magis ei in tuto sit creditum, placuit sufficere, quod ad eam rem custodiendam exactam diligentiam adhiberet: quam si praestiterit et aliquo fortuito casu rem amiserit, securum esse nec impediri creditum petere.
lahkuma. Veel kostaad viimased hädised pakkumised Helmerilt elada kui õde ja vend kuid rahulikult Nora vastab, et nad mõlevad teavad, et see ei kestaks kaua. Kui aga tõesti viimses hädas väidab Helmer, et Nora on tema naine nii sellisena, nagu ta praegu on kui ka sellesna kelleks ta saab. Kuid Nora räägib, et on kuulnud, et kui naine mehe majast lahkub siis on mees kõigist seadustest ja kohustustest tema vastu vabastatud. Nora nõuab siis, et ad üksteisele sõrmused tagastaksid ja seda nad teevadki. Nora kiiresti panen oma võtmed kappile teades, et teenijatel, on majas kõik teada paremini kui temal, Kristine aga peab tulema kunagi hiljem siisa tema asju pakkima mis Nora tahab talle järele saadetakse. Helmeri küsimustele vastab Nora, et ei tohi kirjutada ega midagi saata ning abi ka ei tohi pakkuda, sest võõrastelt ta abi ei võtta. Vaid ime milledesse Nora enam ei usu võiks Nora sõnul nende kooselust abielu kujundada- ja ta
Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kahjuks on praegu Akropol varemeis. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin10 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi (nn. Elgini marmorkujud). Praegu tahavad kreeklased, et britid need marmortahvlid neile tagastaksid. 2009. a. suvel avati Ateena kesklinnas Uus Akropoli Muuseum, kus on kõik kuulsate Pheidiase originaalide vastuvõtuks valmis. Kas ei peaks nn. Elgini marmorkujud tõepoolest siin asuma? NB! Suurenda pilte! Originaalmõõtmetes koopiad: Parthenon ja Athena Parthenos. Nashville,, USA. Ehk taastavad kreeklased tulevikus ka oma Parthenoni? See ei ole usutav. Esiteks seetõttu, et ehtsuse saavutamiseks on originaalist liialt vähe alles. Kuid ka seetõttu, et seda on juba tehtud
annaabi.ee 
