tuleb teavitada neid töötajaid, kellel võib olla osalus tekkinud olukorras · Kolmandaks sammuks on teadmiste ühine rakendamine, milleks tuleb terve organisatsiooni tasandil juurutada uusi protsesse, et vigu parandada ja neid edaspidi vältida. Töökogemus ja õppimine Kogemus on oluline õppimise eeldus. Õppimiseks muutub kogemus alles pärast seda, kui õppija seda märkab, analüüsib ja annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda
15 luuletust). Ta on 30ndatel ainus, kes kaevab Ernst Enno luuletustes ja annab välja ka kogumiku. Mari Kalkun Kevadaimus Uued muutused luules tulevad nähtavaks luulekogus ,,September". Enne seda on aktiivses luuleavaldamises ka väike paus. Unenäolisus tugevneb kindlasti või hakkab hõlmama. Esteetilise vahendus poolest on Kangro radikaalsem 60ndate sarjades. Kui mõelda sellele, et seal on kahtlemata palju tagasivaatamist, siis need lapsepõlvemaastikud ja Eestipildid hakkavad segunema fantaasiamaastikega palju jõulisemalt. Sisemine ja välimine maailm kipuvad minema sujuvalt teineteiseks üle. Selle juures teiseneb ka värsipoeetika, mis kõige otsesemalt avaldub selles, et vabavärssi tuleb juurde. Samas muidugi vormiteadliku autori teatav tõlgenduslik mäng jätkub (,,Ei kuskimaa metamaa"), seal kasutatakse sonetipärja malli.
Selles peatükis rõhutatakse lõpetamise tähtsust nõustamisprotsessis. Et kirjeldada, kuidas algus ja lõpp aitavad piiritleda ja täpsustada nöustamisprotsessi, võib kasutada raamaturiiulis raamaturea lõppu paigutatava raamatuhoidja metafoori. Selles erilise tähtsusega etapis vaadatakse üle kliendi tugevad küljed ja tunnustatakse saavutatut. Ka kahjutunne ja ebakindlus on protsessi osa ning tseremoniaalsed toimingud aitavad lõpetamist tähistada. Lõpetamine ei tähenda aga üksnes tagasivaatamist - selles etapis tuuakse seosed uute algustega. Tegevusplaani koostamine ja enesejuhtimine aitavad uusi seoseid struktureerida ning omandavad seetõttu lõpetamisetapis erilise kaalu. AK lIIVIie K ddbdlllllie kas keskne roll. Niisuguse k?situse j?rgimiseks vajalike n?ustamis- oskuste arendamine eeldab laiap?hjalist metoodikat. Selles peat?kis kirjeldan ma k?igepealt ?ldist kompetentsimudelit ja seej?rel k?sitlen spetsiifilisemaid meetodeid, mida saab kasuta