14) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest - Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: õiguskindluse põhimõttega; põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. 15) Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine - Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. 16) Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele - Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Kohtud:
,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse ajaline kehtivus Karistuse mõistmine süüteo eest toimub teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse alusel Kriminaalseaduse tagasiulatav jõud Omab tagasiulatava jõu Kui 1. välistab karistuse 2. kergendab karistust 3. leevendab muul viisil süüdlase olukorda Ei oma tagasiulatavat jõudu Kui 1. tunnistab teo karistatavaks 2. raskendab karistust 3. muul viisil halvendab isiku olukorda Karistatavad on sõltumata teo toimepanemise ajast 1. sõjakuriteod (ei aegu kunagi) 2. inimsusevastased kuriteod ,,Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud." Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole. Miks
annaabi.ee 
