Pinget ei loo nendes näidendites mitte aja kulgemine, sündmuste arenemine ajas, vaid kujundite vastastikune mõjutamine. Kujundid on suured, tervet näidendit läbivad hoovused. Neid antakse edasi remarkide, kõnerütmi, mõistatuslike situatsioonide loomisega. Nad on sageli visuaalsed, enam kino- kui teatripärased. Paljud võtted, kujundid ja värvid korduvad näidendist näidendisse. (7) Katkend näidendist „Tagasitulek isa juurde“ Tagasitulija: Isa, mis see on? Isa: See on auk, ära karda, ega ta häda tee. Tagasitulija: Mis auk see niisugune on? Isa: Aimugi ei ole. Tagasitulija: Kas see on unes? Isa: Ei tea ütelda. Tagasitulija: Aga miks pime on? Isa: Öö on veel, ega siis öö koos unega pea ära kaduma. Öö on öö ja uni on uni. Tagasitulija: Aga ma ei ole ju sängis. Isa: Kus sa tead, et sa sängis ei ole? Tagasitulija: Ma seisan. Isa: Seda viga saab parandada, heida pikali. Tagasitulija: Põrandale?
Külastaja võib olla broneeringu alusel kui ka juhuslikult tänavalt tulnud · Viibimisetapp- aeg, mil püütakse rahuldada kliendi soove , et klient oleks rahul, külastakse jälle. Saab tagasiside, klient saab hinnata turvalisust · Lahkumine, väljaregistreerimine, võtme/kaardi tagastamine, maksmise/arveldamise lõpp. Kliendi rahulolu tulemus. Rahulolu korral tagasitulija, positiivse info edastaja. Maksevahendid: voucher(reisibüroo maksevahend), sularaha, krediit- või deebetkaart Hotelliteenused: Materiaalne-selle eest maksan, lisateenused, nagu õhtusöök, transport vms Mittemateriaalne- suhtlemine, kogemus, teenindaja viisakus jms Hotelliteenuse nõudlus on varieeruv. Seda mõjutavad ilmastik, üritused, puhkusteperiood, asukoht jne. Hotell peab olema valmis (personali suurus, teenuste valik, kulude katmine .. )
Mitmeid aastaid mujal elanu ei tea, mis on kodumaal muutunud. Nii näiteks kujutlevad Põhja-Ameerikasse siirdunud eestlased, et kodueestlased on ikka samasugused, nagu nad olid enne sõda. Seda kutsutakse kirjakirjutaja sündroomiks: elu jätkub nii minejal kui ka kohalejääjal, ent eri suunas. Kummalgi pool inimesed muutuvad. Kirju kirjutatakse üksteisele aga oletades, et teine on ikka samasugune nagu enne lahkuminekut. Uuesti kohtudes märgatakse, et teineteist enam sugugi ei mõisteta. Tagasitulija hindab uuesti ka oma tööd. Vana töökohta nähakse uue pilguga. Paljud kogevad, et nende koht on jäänud liialt ahtaks, välismaal saadud kogemusi aga ei ole lihtne kasutada, ka ollakse ilma jäänud välismaalase eriasendist, ollakse vaid üks paljudest ilma eriõigusteta ja erikohtlemiseta. Nii on mõnedki võimaluse tulles nõus uuesti välismaale minema. Kojutuleku okis olija saab parimat tuge sõpradelt, kes on samasuguses olukorras juba olnud. 6.1 KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
