1 ja K2.2 avanevad. Mootori toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga. Edasisuuna nupplüliti kontakt SK1.2 on mehaaniliselt seotud sama nupu kontaktiga SK1.1. Tänu sellele tekitatakse elektriline blokeering, mis ei võimalda samaaegselt sisse lülitada kahte kontaktorit korraga (mille tagajärjel tekiks toiteahela lühis), sest edasisuuna nupu vajutamisel katkestab kontakt SK1.2 teise kontaktori mähise K2 toiteahela. Sama toimub ka vastupidi. Tagasisuuna nupplüliti vajutamisel katkestab kontakt SK2.2 esimese kontaktori mähise K1 toiteahela. Oluline veel see, et konkureeriva ahela katkestamine toimuks enne 112 soovitud ahela sulgumist. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q SP SK1.1 K1
.Iä-nlesätte korral toinrltįr Sagedr"rse digitaalsätted sisaļdavad Sageduse vaļtk rrt. i Hz satnmuga, peellsātteptūul aga 0,01 I{z satrrtrruga. Sammtalitluse elrk rooilramissageduse säte (A00-1) valitakse (progr'arrrnreeritakse) mootori seisu ajal enne käivitust. Roomamissagedus on ette rrälrtud txootori aegļase kiirusega iühiajaliseks tööks, trt selleks, et positsioonida töörnasinat' Käivitirs edasi_ või tagasisuuna roomamiskiirusęle toiIritrb käskudega F. JoG või R. JoG rrirrg kiirenclus ja aeglustusrambi kestr-rsed sätitakse vastavate parameetritega (B21'2 ja B2l-3) fioonis 5.7). Kiirendus- ja aeglustusl'ampide kestused töökiirusele käivitarrriseļ ja pidtrrdamisel (A0t-0...A01-]) orr sätestatavad laias vaĮrenrikus (0,1...6000 s). Mõnikot'd, lrt. prograllull_ liikurnise puhul, otr sätted dubleeritud (B2t-0 ja 821-l) ja eri sätteici vaiitakse järjendloogikakäskudega
X1...X14 Juhtahelate klemmid 1, 2, 3 Ajami toiteklemmid 227 4, 5, 6 Mootori toiteklemmid 8, 9 Pidurdustakisti ühendamise võimalus 31 Seadepotentsiomeeter, alalispinge10 V 34 Seadesignaali sisend 0 Kereühendus (10 V) 40 Väline toitevõrk 24 V (diagnostikaseadmetele) 44 Täiendav alalispingeväljund 24 V 41 Edasisuuna peatamisnupu sisend 42 Tagasisuuna peatamisnupu sisend 43 Kiirpeatamise sisend 47 Rambi generaatori sisend 30 Kereühendus (24 V) 60 Kahendkoodi seadesisend 61 Piduri vabastamise kahendkood sisend 62 Veasignaali väljund (kahendkood) 48 Madala kiiruse kahendkoodi sisend 49 Kõrge kiiruse kahendkoodi sisend X4 Klaviatuuri liides RS-232 ja RS-485 jadaliides Lisa 3. Alalisvooluajam BTU 3601 Joonis 6.5 Ühendusskeem
tegeldakse korraga nii kokku- kui ka jaotusveoga. Ringmarsruute on töömahukam ja keerukam koostada, kuid ringmarsruudid pakuvad rohkem võimalusi vedude efektiivsuse suurendamiseks. Pärisuunaliseks veoks (pärisuunaveoks) nimetatakse vedu, millest saab alguse veoprot- sess. Tagasisuuna veo all mõeldakse üldjuhul vedu, mis kaasneb pärisuunalise veoga ja tuleneb vajadusest täita sõiduki naasmisel garažeerimispunkti selle koormaruum veosega (veostega) ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikult. Tavaliselt on pärisuunaliste vedude tarvis võimalik leida rohkem veoseid kui tagasisuuna vedude jaoks.