Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.1.39. Usis U´sis Võimendi Rt Uvälj U ts =Uvälj Tagasiside ahel Joon.1.39 Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega. Kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis kas järjestikuliselt (joon.1.39) või paralleelselt (joon.1.40) ja pinge ja voolutagasisdeks U Võimendi R
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 30 6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Enamikus võimendites rakendatakse soovitavate parameetrite saamiseks tagasisidet. Tagasisideks (ingl. k. feedback) nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus teatav kindel osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse. Kui tagasisidepinge on sisendsignaali pingega samas faasis (pinged liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega e. pärisidega. Kui need pinged on vastasfaasis (pinged liituvad vastasmärgiliselt, st lahutuvad teineteisest), siis on tegemist negatiivse tagasisidega e. vastusidega. Joon. 6.10. Tagasiside põhimõtet selgitav skeem. - K on võimendi võimendustegur ilma tagasisideta. - KTS on tagasisidestatud võimendi võimendustegur. - B on tagasisideahela ülekandetegur
19. 7.5. Tagasiside võimendites. 7.5.1. Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.7.20. Tagasiside ahel Võimendi U´sis Usis Rt Uts=Uvälj Uvälj 97 JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Tagasiside ahel
7.20. U sis U´ Võimendi R U sis t välj Uts=Uvälj Tagasiside ahel JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Usis Võimendi Rt Uvälj
omadused. 12. Transiitsagedus (Unity gain frecuence fT) see on põhimõtteliselt võimendi piirsagedus. See on sagedus mille juures võimendustegur on langenud üheni st. OPvõimendi on lakanud võimendamisest. 1.7. Tagasiside võimendites Nimetatakse tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasiside ahelate kaudu võimendi sisendisse. Kui sisendpinge ja tagasisidepinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisisdega, kui vastasfaasis, siis negatiivse tagasisidega. Sõltuvalt tagaside pinge ja sisendpinge viisist võib tagasiside olla kas järjestikune või parameeter. Veel võib tagasiside olla kas pingetagasiside, mis
Nüüd pääseb maksmusele mitte inverteeriva sisendi toime seega sisendite vaheline pinge suureneb suurendates väljundpinget. Kirjeltatud toime on samaväärne väljundtakistuse vähenemisega. Mitte inverteeriva võimendi väljundtakistus ongi müne Ohmi piires see tähendab et ligi 100 korda väiksenm kui OP võimendi väljundtakistus. Joonis 1.11.6 Inverteeriva võimendi puhul on ühendatud mitteinverteeriv maaga, ning sisendpinge antakse inverteerivasse sisendisse. Sinna antakse R2 tagasisidepinge. Eelmises punktis käsitletud püüab OP võimendi alati sellist olukorda kus sisendite vahel pinge on 0 kuna mitte inverteeriv sisend on maantatud siis tekib virtuaalne maa Usis - Uvälj = R1 R2 Usis Uvälj I= I =- R1 R2 Uvälj R2 K= =- Usis R1 Ka inverteeriva võimendi võimendustegur sõltub ainult tagasiside elementide ja ei sõltu OP võimeni võimendusest
annaabi.ee 
